Taanis on minu tähistamiseks kasutusel päris palju erinevaid variatsioone minu nimest:
Priit (kasutatakse väga harva, tavaliselt pärast pikaajalist harjutamist. Paaritunnilise pausi järel unustatakse jälle ära. Kadri on ainuke inimene Taanis, kes seda vähemalt kahel päeval järjest suudab öelda).
Priits(natuke rohkem levinud variant, siiski ei kohta väga sageli).
Briits (üle keskmise nimehääldamisoskusega taanlane jõuab tavaliselt sellele tasemele).
Briit (seda ka ei kuule eriti tihti, sest taanlased ei saa aru, et tegelikult võib täishäälikuid pikalt ka hääldada)
Brit (üks sagedasemaid variante neil, ameerikalik "B" ja lühike "i". Nad ise naeravad, et see on naisenimi. Kamoon, Eestis on ka naisenimi, kui seda niimoodi väänata)
Prit (seda kuuleb edumeelsemate taanlaste suust, kes ei ürita mu nime inglisepäraselt väänama hakata)
Kui mul mu nimesilti rinnas ei oleks, siis nad ei saaks vist kunagi aru, missugune nimi mul tegelikult on, sest pärast nime esmakordset kuulmist küsib 90% inimestest kirjapilti ka näha:)
Selle müstilise nime õppimisele ei aita absoluutselt kaasa ka asjaolu, et ma ise põristan "r" tähte.
Elagu veidrad eestlased, elagu nende veel veidramad nimed!
3.07.2007
3.05.2007
pealkirjad on lollid
Rahvas on hullumas ja nõuab uut sissekannet. Postkast on vihastest/pettunud fännikirjadest umbes.
Täna käisime hoopis teises kohas praktikal kui muidu. Oli selline natuke nagu vanadekodu või hooldekodu tüüpi maja. Aga samas ei olnud ka. Põhimõtteliselt oli see kohalik rehabilitatsioonikeskus, mis "teenindab" väikest ümbruskonda. Jube hea ja mugav, sest inimesed ei pea kuskile kaugele haiglasse/kliinikusse füsioteraapiat saama minema, vaid seda saab teha kohe kodu juures. Eestis on selleni veel palju aega. Liiga palju.
Aga mõnus oli täitsa. Võimlesime koos vanade tädide/onudega:) Ja üks hetk tuli välja, et üks vanatädi oli kunagi Tallinnas ja Tartus ja siis mingis Lõuna-Eesti linnas käinud, mida ta enam ei mäletanud. Ja siis me muljetasime Eestist tükk aega.
Seal oli vabsee rahvusvaheline seltskond koos. Meie olime siis eestlased onju. Lisaks oli seal üks tudeng Islandilt (Hjördis) ja üks füsioterapeut Norrast. Teine FT oli küll taanlane, aga hindu. Ja üks patsient oli Fääri saartelt:)
Integreeruv füsioteraapia.
Täna sadas siin sellist vihma, mida ma veel Taanis näinud ei ole. Selles mõttes, et vihm oli ikka vihm, aga nii palju korraga... ja sellise tuule saatel. Mul oli õnne rattaga ka sõita sel ajal 5 min. Kas ma olin pärast seda märg või jah?
Laupäeval käisime külas ühel ülimõnusal kongo mehel:) Tal on trummid ja värgid ja ma väga tahtsin djembet mängida ja nii me sinna sattusimegi. Tänu Mariale.
See oli meil küll parim õhtu kogu siinolemise aja jooksul. Alguses ajasime niisama juttu ja jõime õlut. Ja siis hakkasime Maria ja Kadriga trumme mängima. Hoolimata sellest, et ma päris korduvalt rütmi sassi ajasin, võib endaga päris rahule jääda. Sest ma ei ole djembet näppinud põhimõtteliselt juba 9 kuud enam.
Ja Pascalil (see on mehe nimi, kes veel aru ei saanud:)) on kaks ülemõistuse lahedat last. Üks neist, nelja-aastane Rebecca, kustus mind üks hetk legosid ehitama. Ja oi kui palju mõtteid ja juttu võib olla ühel tüdrukul!!! Nüüd oli see hetk, kus mul oli tõsiselt kahju, et ma taani keelt ei rääkinud, sest ta tõesti üritas mulle maad ja ilma seletada. Ja kui me olime valmis teinud maja ja torni ja tooli ja eesti lipu, siis ta kutsus mind joonistama:)
Lõpuks küsis ta, kas me sinna ööseks ka jääme (ta ema tõlkis meile tema juttu). Superlahe, mind ei ole veel kuskil nii kiiresti omaks võetud (praegu on mul enda arvates veel selline lastehirmutaja-habe ka ees).
Ma küsisin Pascalilt aafrika muusikat ja ta tegigi mulle ühe plaadi kongo muusikaga. Kadestate mind nüüd, onju:)
Ta rääkis ka oma kodumaast igasugu lugusid. Enamasti olid need päris koledad ja uskumatud. Ei kujuta ettegi, et kusagil on selline elu... tapmine ja vägivald kui igapäevane nähtus.. ja nüüd ma vist hakkasin belglasi vihkama.
Kongos pidavat olema kõige rohkem teemante ja kulda ja muid väärismaavarasid. Ja kõige suurem vihmamets. Inimestele on nii palju antud, aga sellest hoolimata (või selle tõttu) ei ole nad õnnelikud.
Aga paljuski ongi selles jamas seal süüdi vist eurooplased ja USA, kes teenivad kõva raha relvamüügist ja kaevandamisest. Nii et neile on igati kasulik seal pisikesi sõdasid hõõgumas hoida.
Aga tegelikult on inimesed ilusad ja head.
Täna käisime hoopis teises kohas praktikal kui muidu. Oli selline natuke nagu vanadekodu või hooldekodu tüüpi maja. Aga samas ei olnud ka. Põhimõtteliselt oli see kohalik rehabilitatsioonikeskus, mis "teenindab" väikest ümbruskonda. Jube hea ja mugav, sest inimesed ei pea kuskile kaugele haiglasse/kliinikusse füsioteraapiat saama minema, vaid seda saab teha kohe kodu juures. Eestis on selleni veel palju aega. Liiga palju.
Aga mõnus oli täitsa. Võimlesime koos vanade tädide/onudega:) Ja üks hetk tuli välja, et üks vanatädi oli kunagi Tallinnas ja Tartus ja siis mingis Lõuna-Eesti linnas käinud, mida ta enam ei mäletanud. Ja siis me muljetasime Eestist tükk aega.
Seal oli vabsee rahvusvaheline seltskond koos. Meie olime siis eestlased onju. Lisaks oli seal üks tudeng Islandilt (Hjördis) ja üks füsioterapeut Norrast. Teine FT oli küll taanlane, aga hindu. Ja üks patsient oli Fääri saartelt:)
Integreeruv füsioteraapia.
Täna sadas siin sellist vihma, mida ma veel Taanis näinud ei ole. Selles mõttes, et vihm oli ikka vihm, aga nii palju korraga... ja sellise tuule saatel. Mul oli õnne rattaga ka sõita sel ajal 5 min. Kas ma olin pärast seda märg või jah?
Laupäeval käisime külas ühel ülimõnusal kongo mehel:) Tal on trummid ja värgid ja ma väga tahtsin djembet mängida ja nii me sinna sattusimegi. Tänu Mariale.
See oli meil küll parim õhtu kogu siinolemise aja jooksul. Alguses ajasime niisama juttu ja jõime õlut. Ja siis hakkasime Maria ja Kadriga trumme mängima. Hoolimata sellest, et ma päris korduvalt rütmi sassi ajasin, võib endaga päris rahule jääda. Sest ma ei ole djembet näppinud põhimõtteliselt juba 9 kuud enam.
Ja Pascalil (see on mehe nimi, kes veel aru ei saanud:)) on kaks ülemõistuse lahedat last. Üks neist, nelja-aastane Rebecca, kustus mind üks hetk legosid ehitama. Ja oi kui palju mõtteid ja juttu võib olla ühel tüdrukul!!! Nüüd oli see hetk, kus mul oli tõsiselt kahju, et ma taani keelt ei rääkinud, sest ta tõesti üritas mulle maad ja ilma seletada. Ja kui me olime valmis teinud maja ja torni ja tooli ja eesti lipu, siis ta kutsus mind joonistama:)
Lõpuks küsis ta, kas me sinna ööseks ka jääme (ta ema tõlkis meile tema juttu). Superlahe, mind ei ole veel kuskil nii kiiresti omaks võetud (praegu on mul enda arvates veel selline lastehirmutaja-habe ka ees).
Ma küsisin Pascalilt aafrika muusikat ja ta tegigi mulle ühe plaadi kongo muusikaga. Kadestate mind nüüd, onju:)
Ta rääkis ka oma kodumaast igasugu lugusid. Enamasti olid need päris koledad ja uskumatud. Ei kujuta ettegi, et kusagil on selline elu... tapmine ja vägivald kui igapäevane nähtus.. ja nüüd ma vist hakkasin belglasi vihkama.
Kongos pidavat olema kõige rohkem teemante ja kulda ja muid väärismaavarasid. Ja kõige suurem vihmamets. Inimestele on nii palju antud, aga sellest hoolimata (või selle tõttu) ei ole nad õnnelikud.
Aga paljuski ongi selles jamas seal süüdi vist eurooplased ja USA, kes teenivad kõva raha relvamüügist ja kaevandamisest. Nii et neile on igati kasulik seal pisikesi sõdasid hõõgumas hoida.
Aga tegelikult on inimesed ilusad ja head.
3.01.2007
statement
Kadri ütles täna, et ma olen "sigamölakas":D:D
Kas saab veel paremat sõna välja mõelda?!?!?
Kas saab veel paremat sõna välja mõelda?!?!?
2.28.2007
vastutuulepäev
Alternatiivne lahendus leitud.
Rahast käib jutt muuseas. Õigemini selle kättesaamisest. Tuli välja, et Taanis on selline süsteem, et kui poes midagi osta ja kaardiga maksta, siis saab veel lisaks sularaha "välja võtta". Olenevalt poest kuni isegi 1000 DKK ringis (Eestis ju ei ole sellist süsteemi? Või olen mina loll..). Niimoodi ei pea ma mingit lollakat vahetasu maksma.
Mina tean praegu ühte poodi, kus ma oma kaardiga maksta saan. Täna käisin sealt küsimas, kas on võimalik natuke raha saada. Hästi armas ja sõbralik ja lahke ja tore müüjanna kurvastas, et tal on täna ainult 200 DKK kassas ja soovitas reedel tagasi tulla, siis pidi käive parem olema:) Pidupidu.
Nüüd ma hakkan rikkaks. Ja hakkan raamatuid ostma. Siin haigla raamatupoes on selliseid asju, millest Eestis võib ainult und näha:) Eks hinnad on ka paljuski sellised vastavad.. Aga üks anatoomiaatlas saab küll vist minu omaks varsti. Liiga hea, et siia jätta.
Ilmast peab ka rääkima. Meil on siin nüüd palju kevadisem jälle. Täna näitas isegi päikest ja seda ei juhtu üldsegi mitte nii tihti, kui võiks. Ainult tuul on koguaeg..vastu.
Me peaks varsti miskiste portugali füsioteraapiatudengitüdrukutega (lahe sõna) kokku saama. Eile saime teada, et nad "võtavad meiega varsti ühendust".
Täna leidis Kadri tänava pealt Lennoni laulu "Imagine" sõnad ja noodid.
Enne seda leidis ta kommipoe, kuhu ma kergeusklikult oli nõus kaasa minema. Lõpuks ostsime 65 eesti raha eest kõikvõimalikku nänni:) Kadri sõi lagritsat, mina sõin kõike seda, mis ei olnud lagrits. Ja üldse mitte üldse kaua aega ei läinud, kui mul juba süda läikis sellest kraamist. Kadri pidas tunduvalt kauem oma lagritsaga vastu.
Tegelikult ma käin praktikal ka ikka, kuigi ma sellest üldse rääkinud ei ole enam. Neil on mõni asi ikka suht teistmoodi, võrreldes Eestiga. Nii üldises korralduses kui ka teraapia läbiviimises. Aga ma üksikasjadesse ei lasku, läheb liiga spetsiifiliseks ära:)
Eesti ruulib sajaga, Ilvesega eesotsas. Ikka nii eluhea tunne on eestlane olla. Ma lugesin pühapäeval Ilvese kõne otsast lõpuni läbi (kõnet kuulsin ka, aga jupiti). Mulle hakkab see mees järjest rohkem meeldima. Respect!
Mul lihtsalt pean siia kirjutama ühed laulusõnad
I feel fine with the sun in my eyes
the wind in my hair
when i'm falling out of this sky
i'm doing better than i thought i would
but nothing's ever as good
as when you're on top
(Wallflowers - When You're on Top)
nii hea nii chill
Minge valima!
PS: Täna on Kätlini sünnipäev!
(kõik koos: PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!)
Rahast käib jutt muuseas. Õigemini selle kättesaamisest. Tuli välja, et Taanis on selline süsteem, et kui poes midagi osta ja kaardiga maksta, siis saab veel lisaks sularaha "välja võtta". Olenevalt poest kuni isegi 1000 DKK ringis (Eestis ju ei ole sellist süsteemi? Või olen mina loll..). Niimoodi ei pea ma mingit lollakat vahetasu maksma.
Mina tean praegu ühte poodi, kus ma oma kaardiga maksta saan. Täna käisin sealt küsimas, kas on võimalik natuke raha saada. Hästi armas ja sõbralik ja lahke ja tore müüjanna kurvastas, et tal on täna ainult 200 DKK kassas ja soovitas reedel tagasi tulla, siis pidi käive parem olema:) Pidupidu.
Nüüd ma hakkan rikkaks. Ja hakkan raamatuid ostma. Siin haigla raamatupoes on selliseid asju, millest Eestis võib ainult und näha:) Eks hinnad on ka paljuski sellised vastavad.. Aga üks anatoomiaatlas saab küll vist minu omaks varsti. Liiga hea, et siia jätta.
Ilmast peab ka rääkima. Meil on siin nüüd palju kevadisem jälle. Täna näitas isegi päikest ja seda ei juhtu üldsegi mitte nii tihti, kui võiks. Ainult tuul on koguaeg..vastu.
Me peaks varsti miskiste portugali füsioteraapiatudengitüdrukutega (lahe sõna) kokku saama. Eile saime teada, et nad "võtavad meiega varsti ühendust".
Täna leidis Kadri tänava pealt Lennoni laulu "Imagine" sõnad ja noodid.
Enne seda leidis ta kommipoe, kuhu ma kergeusklikult oli nõus kaasa minema. Lõpuks ostsime 65 eesti raha eest kõikvõimalikku nänni:) Kadri sõi lagritsat, mina sõin kõike seda, mis ei olnud lagrits. Ja üldse mitte üldse kaua aega ei läinud, kui mul juba süda läikis sellest kraamist. Kadri pidas tunduvalt kauem oma lagritsaga vastu.
Tegelikult ma käin praktikal ka ikka, kuigi ma sellest üldse rääkinud ei ole enam. Neil on mõni asi ikka suht teistmoodi, võrreldes Eestiga. Nii üldises korralduses kui ka teraapia läbiviimises. Aga ma üksikasjadesse ei lasku, läheb liiga spetsiifiliseks ära:)
Eesti ruulib sajaga, Ilvesega eesotsas. Ikka nii eluhea tunne on eestlane olla. Ma lugesin pühapäeval Ilvese kõne otsast lõpuni läbi (kõnet kuulsin ka, aga jupiti). Mulle hakkab see mees järjest rohkem meeldima. Respect!
Mul lihtsalt pean siia kirjutama ühed laulusõnad
I feel fine with the sun in my eyes
the wind in my hair
when i'm falling out of this sky
i'm doing better than i thought i would
but nothing's ever as good
as when you're on top
(Wallflowers - When You're on Top)
nii hea nii chill
Minge valima!
PS: Täna on Kätlini sünnipäev!
(kõik koos: PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!)
2.25.2007
long live Estonia!
Neljas päev läheb juba alates eelmisest sissekandest.
See näitab vist, et ma hakkan siinse eluga ära harjuma. Ei ole enam nii palju üllatusi ja järelikult ka nii palju värki, millest jutustada. Aga midagi uut saab ikka teada. Näiteks seda, et neil jooksevad jänesed linnas ringi. (Eike rääkis ka jänestest, aga nüüd ma nägin oma silmaga ära). Üks jalutas/hüppas meile kliiniku ukse ees vastu ja vabsee ei kartnud meid. Nagu meie varblased:) Meie juhendaja ütles, et teine pidi ka olema tavaliselt, aga nüüd on see kuhugi kadunud.
Praegu on siin suht talv, nii talvine ei olegi siin selle kolme nädala jooksul olnud. Lumi tuli maha ja puha. Meil tegelikult väga vedas, sest ümberringi Taanis oli tõsine lumetorm olnud. Kopenhaagenis jäid paljud lennud ära, koolid olid suletud, transport seisis.. Meil ainult tuiskas vähe ja oli külmem kui tavaliselt.
Täna oli juba vaiksem. Aga kuna eile oli sula ja täna miinus, siis on praegu liuväli väljas. Masendavalt libe. Meil oli Kadriga plaanis linnatripile minna. Alguses mõtlesime, et lähme siis jala, ei hakka rattaga lolli mängima. Aga ühika juures oli nii krdi libe, et me otsustasime lihtsalt lähimasse poodi minna ja sellega piirduda täna. Ja mul õnnestus selle lühikese maa peal ka külg maha saada. Ilus kukkumine oli, Kadri sai veel hiljemgi selle üle naerda:)
Aga juba homseks lubati meile 6 soojakraadi. Kevad tuleb, kus ta pääseb.
Me saime Simoni - see on Kadri tuttav taani tudeng - käest hunniku filme. Täna alustasime vaatamist, esimeseks oli "Forrest Gump". Nüüd olen ma seda juba kolm korda näinud:) Aga ikka hea uuesti vaadata, maailmahea film ju.
Ai jaa, täna leidsime ühikast veel eestlasi!! Tulime poest ja poiss-tüdruk jalutasid meile vastu. Ja rääkisid eesti keelt:) Saime nende toa numbri teada ja lubasime mingi aeg näiteks baari minna ja tutvust teha. Nad pidid siin neljakesi Tallinnast olema. Ideaalne ajastus, leida kaasmaalasi Vabariigi aastapäeval:)
Enne seda ma leidsin poest ka esimese pakendi, millel oli eestikeelne tekst peal! Nii hea soe tunne on kohvi kvaliteedi kohta emakeeles lugeda:)
Kusjuures, taanlased teavad Eestist ikka suht vähe. Vähemalt need taanlased, keda mina näinud olen. Enamasti teatakse, et see on üks Baltikumi riikidest (aga ka näiteks, et me oleme Saksamaa naaber:D), aga see on ka kõik. "Tallinn" ütleb suht vähestele midagi. Peab hakkama selgitustööd tegema siin:)
Poeskäimisega on see jama, et siin ei saa kuidagi kaardiga maksta. Visa'ga saaks, aga mul on ainult MasterCard ja seda nad millegipärast ei tunnista. Ja kui automaadist raha välja võtta, siis läheb umbes 18% vahelt maha. Üsna palju, kui ikka 1000.- pealt 180.- ära pead andma. Alternatiivsete lahenduste otsingud jätkuvad.
Reedel sain ma oma esimese patsiendi põhimõtteliselt. Selles mõttes, et ma sain temaga täitsa iseseisvalt tegeleda. Juhedaja ütles, et ta peab ära minema ja ma võin teha mida tahan:) Täitsa asjalik olin. Ma arvan. Hea tunne, kui usaldatakse niimoodi.
Ja patsiendiga rääkisin ma saksa/inglise segakeelt:) Ta eriti hästi ei osanud inglise keeles jutustada ja ma ütlesin, et kui ta tahab, siis võib saksa keeles ka seletada, ma natuke saan aru ikka. Ja siis ta rääkiski, et "I have ein bisschen pain hier" :) Kes oskab, saab aru.
Võib-olla olen ma praktikal paar nädalat kauem, kui esialgu plaanis. Meile pakuti selline võimalus välja ja ma ei ole veel otsustanud. See ei ole küll kohustuslik, aga samas.. eks vaatab. Enne maid olen nii või nii tagasi:)
Meie kõrval elab üks poiss, kes vist kardab inimesi. Mina ja Kadri mõlemad oleme teda ainult üks kord näinud ja siis ka umbes kolmeks sekundiks. Mõlemad korrad on ta ukse ees suitsu teinud, aga nii kui ta meid näeb, paneb ajama. Veider:)
Neljapäeval sai meil Kadriga pidulikud kolm nädalat kooselu, mille sündmuse tähtsusele vastavalt veiniga ära pühitsesime. Pluss juustu ja kurgiga(!?!)
Vivat Estonia!
See näitab vist, et ma hakkan siinse eluga ära harjuma. Ei ole enam nii palju üllatusi ja järelikult ka nii palju värki, millest jutustada. Aga midagi uut saab ikka teada. Näiteks seda, et neil jooksevad jänesed linnas ringi. (Eike rääkis ka jänestest, aga nüüd ma nägin oma silmaga ära). Üks jalutas/hüppas meile kliiniku ukse ees vastu ja vabsee ei kartnud meid. Nagu meie varblased:) Meie juhendaja ütles, et teine pidi ka olema tavaliselt, aga nüüd on see kuhugi kadunud.
Praegu on siin suht talv, nii talvine ei olegi siin selle kolme nädala jooksul olnud. Lumi tuli maha ja puha. Meil tegelikult väga vedas, sest ümberringi Taanis oli tõsine lumetorm olnud. Kopenhaagenis jäid paljud lennud ära, koolid olid suletud, transport seisis.. Meil ainult tuiskas vähe ja oli külmem kui tavaliselt.
Täna oli juba vaiksem. Aga kuna eile oli sula ja täna miinus, siis on praegu liuväli väljas. Masendavalt libe. Meil oli Kadriga plaanis linnatripile minna. Alguses mõtlesime, et lähme siis jala, ei hakka rattaga lolli mängima. Aga ühika juures oli nii krdi libe, et me otsustasime lihtsalt lähimasse poodi minna ja sellega piirduda täna. Ja mul õnnestus selle lühikese maa peal ka külg maha saada. Ilus kukkumine oli, Kadri sai veel hiljemgi selle üle naerda:)
Aga juba homseks lubati meile 6 soojakraadi. Kevad tuleb, kus ta pääseb.
Me saime Simoni - see on Kadri tuttav taani tudeng - käest hunniku filme. Täna alustasime vaatamist, esimeseks oli "Forrest Gump". Nüüd olen ma seda juba kolm korda näinud:) Aga ikka hea uuesti vaadata, maailmahea film ju.
Ai jaa, täna leidsime ühikast veel eestlasi!! Tulime poest ja poiss-tüdruk jalutasid meile vastu. Ja rääkisid eesti keelt:) Saime nende toa numbri teada ja lubasime mingi aeg näiteks baari minna ja tutvust teha. Nad pidid siin neljakesi Tallinnast olema. Ideaalne ajastus, leida kaasmaalasi Vabariigi aastapäeval:)
Enne seda ma leidsin poest ka esimese pakendi, millel oli eestikeelne tekst peal! Nii hea soe tunne on kohvi kvaliteedi kohta emakeeles lugeda:)
Kusjuures, taanlased teavad Eestist ikka suht vähe. Vähemalt need taanlased, keda mina näinud olen. Enamasti teatakse, et see on üks Baltikumi riikidest (aga ka näiteks, et me oleme Saksamaa naaber:D), aga see on ka kõik. "Tallinn" ütleb suht vähestele midagi. Peab hakkama selgitustööd tegema siin:)
Poeskäimisega on see jama, et siin ei saa kuidagi kaardiga maksta. Visa'ga saaks, aga mul on ainult MasterCard ja seda nad millegipärast ei tunnista. Ja kui automaadist raha välja võtta, siis läheb umbes 18% vahelt maha. Üsna palju, kui ikka 1000.- pealt 180.- ära pead andma. Alternatiivsete lahenduste otsingud jätkuvad.
Reedel sain ma oma esimese patsiendi põhimõtteliselt. Selles mõttes, et ma sain temaga täitsa iseseisvalt tegeleda. Juhedaja ütles, et ta peab ära minema ja ma võin teha mida tahan:) Täitsa asjalik olin. Ma arvan. Hea tunne, kui usaldatakse niimoodi.
Ja patsiendiga rääkisin ma saksa/inglise segakeelt:) Ta eriti hästi ei osanud inglise keeles jutustada ja ma ütlesin, et kui ta tahab, siis võib saksa keeles ka seletada, ma natuke saan aru ikka. Ja siis ta rääkiski, et "I have ein bisschen pain hier" :) Kes oskab, saab aru.
Võib-olla olen ma praktikal paar nädalat kauem, kui esialgu plaanis. Meile pakuti selline võimalus välja ja ma ei ole veel otsustanud. See ei ole küll kohustuslik, aga samas.. eks vaatab. Enne maid olen nii või nii tagasi:)
Meie kõrval elab üks poiss, kes vist kardab inimesi. Mina ja Kadri mõlemad oleme teda ainult üks kord näinud ja siis ka umbes kolmeks sekundiks. Mõlemad korrad on ta ukse ees suitsu teinud, aga nii kui ta meid näeb, paneb ajama. Veider:)
Neljapäeval sai meil Kadriga pidulikud kolm nädalat kooselu, mille sündmuse tähtsusele vastavalt veiniga ära pühitsesime. Pluss juustu ja kurgiga(!?!)
Vivat Estonia!
2.20.2007
saaga jätkub
Põlv oligi juba peaaegu terveks saanud, aga nii ei saa ju olla. Ikka on parem, kui midagi rivist väljas on. Muidu tekib veel hea enesetunne.
Täna õnnestus mul heitest kukkuda otse õlale. Pärast seda istusin pool tundi sügavkülmutatud hernekott õla peal. Ühikas asendus see juurviljaseguga.
Praegu laseb isegi kätt liigutada. Eks paistab, kuidas ta pärast magamist on. Igatahes trenni ma ilmselt jälle ei saa mingi aeg. Fakin' jama koguaeg sellega, kuidagi ei saa vedama.
Nüüd on psühholoogide kord rääkida, et tegelikult on see kõik mul alateadvuses ja ma ise kutsun selliseid asju esile, sest ma tahan ennast kas tõestada või ma kardan midagi või on mul tähelepanu vajadus või hoopis..
Olen jah õel praegu. Mõnikord võib.
Täna õnnestus mul heitest kukkuda otse õlale. Pärast seda istusin pool tundi sügavkülmutatud hernekott õla peal. Ühikas asendus see juurviljaseguga.
Praegu laseb isegi kätt liigutada. Eks paistab, kuidas ta pärast magamist on. Igatahes trenni ma ilmselt jälle ei saa mingi aeg. Fakin' jama koguaeg sellega, kuidagi ei saa vedama.
Nüüd on psühholoogide kord rääkida, et tegelikult on see kõik mul alateadvuses ja ma ise kutsun selliseid asju esile, sest ma tahan ennast kas tõestada või ma kardan midagi või on mul tähelepanu vajadus või hoopis..
Olen jah õel praegu. Mõnikord võib.
2.18.2007
Teil on juba täna, minul eile
Kaks päeva ei ole kirjutanud. Niiii kaua.
Aga.. suurt väga midagi ei juhtunud vahepeal. Täna oli küll vaheldus jälle, käisime Lisbethiga Fyni saare põhjaosa avastamas. Ta sai nädalaks auto endale ja nüüd kasutasime võimalust. Suts halb oli ainult tänane tuul. Päris tormiks kiskus kohati, eriti kui me mere ääres ühte pisikesse vaatetorni ronisime. Seal ei saanud sõna otseses mõttes vahepeal vastu tuult hingata.
Aga muidu oli mõnus. Hea vaheldus linnale. Rannikul on väga mõnusad pisikesed linnad ja külad. Praegu küll poolenisti väljasurnud, aga suvel rahvaarv ilmselt kasvab kordades.
Hästi palju on sellist saksa moodi vahvelmaja-stiili. Ja majad on värvilised. Punased ja kollased ja oranžid ja mõnikord valged. Ja tänavad on kitsad ja unised.
Taanlaste rahvuslind on luik. Ja luiged söövad neil orase põllu pealt ära:) Me vaatasime siin luiki vist nii, nagu sakslased meil toonekurgi.
Siin pidavat ka palju metsloomi olema. Naljakas..kus nad elavad, metsa ju ei ole siin jalaga segada.
Asfaltteed on neil sellises kohas, et Eestis ei tuleks vist keegi selle peale.. kuskil vabsee võpsikus.
Eestist on taanlastel vist umbes selline pilt - kui linnas ellu jääd kõigi röövlite ja tigedate autojuhtide vahel, siis maale minnes upud sohu või murravad hundid maha. Karm maa, karm rahvas.
Reis kestis meil üle kolme tunni või nii. Ülejäänud lõuna tutvusime kohaliku kaubandusega. Siin täitsa on võimalik süüa osta, kui väga otsida ja allahindlusi leida. Ei peagi ennast pooleks maksma alati.
Minu kõige suurem kiusatus (millele ma õnneks või kahjuks järele ei andnud. Veel) oli kast kohalikku ja üllatavalt head õlut. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis 30 pudelit korraga ostes oleks ühe pudeli hinnaks tulnud umbes 6 eesti raha. Pudel oli küll 0,33L, aga ikkagi. Jube odav.
Täna eriti muud ei teinudki. Vaatasime filmi nüüd õhtul veel.
Meie juhedaja küsis reedel, et äkki meil on praktikal liiga raske? Liiga raske? Me ei pea hetkel MITTE MIDAGI tegema, lihtsalt vaatame ja käime kaasas. Ma siis ääriveeri rääkisin, et Eestis oli meil vahepeal isegi üle 6 patsiendiga vaja tegeleda ühel päeval ja me pidime ikka ise ka tegema asju..
Aga ei tohi vinguda. Muidu keeravad vindi üle:)
kui kunagi jälle mõtteid tuleb, saate ka sellest teada
Aga.. suurt väga midagi ei juhtunud vahepeal. Täna oli küll vaheldus jälle, käisime Lisbethiga Fyni saare põhjaosa avastamas. Ta sai nädalaks auto endale ja nüüd kasutasime võimalust. Suts halb oli ainult tänane tuul. Päris tormiks kiskus kohati, eriti kui me mere ääres ühte pisikesse vaatetorni ronisime. Seal ei saanud sõna otseses mõttes vahepeal vastu tuult hingata.
Aga muidu oli mõnus. Hea vaheldus linnale. Rannikul on väga mõnusad pisikesed linnad ja külad. Praegu küll poolenisti väljasurnud, aga suvel rahvaarv ilmselt kasvab kordades.
Hästi palju on sellist saksa moodi vahvelmaja-stiili. Ja majad on värvilised. Punased ja kollased ja oranžid ja mõnikord valged. Ja tänavad on kitsad ja unised.
Taanlaste rahvuslind on luik. Ja luiged söövad neil orase põllu pealt ära:) Me vaatasime siin luiki vist nii, nagu sakslased meil toonekurgi.
Siin pidavat ka palju metsloomi olema. Naljakas..kus nad elavad, metsa ju ei ole siin jalaga segada.
Asfaltteed on neil sellises kohas, et Eestis ei tuleks vist keegi selle peale.. kuskil vabsee võpsikus.
Eestist on taanlastel vist umbes selline pilt - kui linnas ellu jääd kõigi röövlite ja tigedate autojuhtide vahel, siis maale minnes upud sohu või murravad hundid maha. Karm maa, karm rahvas.
Reis kestis meil üle kolme tunni või nii. Ülejäänud lõuna tutvusime kohaliku kaubandusega. Siin täitsa on võimalik süüa osta, kui väga otsida ja allahindlusi leida. Ei peagi ennast pooleks maksma alati.
Minu kõige suurem kiusatus (millele ma õnneks või kahjuks järele ei andnud. Veel) oli kast kohalikku ja üllatavalt head õlut. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis 30 pudelit korraga ostes oleks ühe pudeli hinnaks tulnud umbes 6 eesti raha. Pudel oli küll 0,33L, aga ikkagi. Jube odav.
Täna eriti muud ei teinudki. Vaatasime filmi nüüd õhtul veel.
Meie juhedaja küsis reedel, et äkki meil on praktikal liiga raske? Liiga raske? Me ei pea hetkel MITTE MIDAGI tegema, lihtsalt vaatame ja käime kaasas. Ma siis ääriveeri rääkisin, et Eestis oli meil vahepeal isegi üle 6 patsiendiga vaja tegeleda ühel päeval ja me pidime ikka ise ka tegema asju..
Aga ei tohi vinguda. Muidu keeravad vindi üle:)
kui kunagi jälle mõtteid tuleb, saate ka sellest teada
Tellimine:
Postitused (Atom)