Alternatiivne lahendus leitud.
Rahast käib jutt muuseas. Õigemini selle kättesaamisest. Tuli välja, et Taanis on selline süsteem, et kui poes midagi osta ja kaardiga maksta, siis saab veel lisaks sularaha "välja võtta". Olenevalt poest kuni isegi 1000 DKK ringis (Eestis ju ei ole sellist süsteemi? Või olen mina loll..). Niimoodi ei pea ma mingit lollakat vahetasu maksma.
Mina tean praegu ühte poodi, kus ma oma kaardiga maksta saan. Täna käisin sealt küsimas, kas on võimalik natuke raha saada. Hästi armas ja sõbralik ja lahke ja tore müüjanna kurvastas, et tal on täna ainult 200 DKK kassas ja soovitas reedel tagasi tulla, siis pidi käive parem olema:) Pidupidu.
Nüüd ma hakkan rikkaks. Ja hakkan raamatuid ostma. Siin haigla raamatupoes on selliseid asju, millest Eestis võib ainult und näha:) Eks hinnad on ka paljuski sellised vastavad.. Aga üks anatoomiaatlas saab küll vist minu omaks varsti. Liiga hea, et siia jätta.
Ilmast peab ka rääkima. Meil on siin nüüd palju kevadisem jälle. Täna näitas isegi päikest ja seda ei juhtu üldsegi mitte nii tihti, kui võiks. Ainult tuul on koguaeg..vastu.
Me peaks varsti miskiste portugali füsioteraapiatudengitüdrukutega (lahe sõna) kokku saama. Eile saime teada, et nad "võtavad meiega varsti ühendust".
Täna leidis Kadri tänava pealt Lennoni laulu "Imagine" sõnad ja noodid.
Enne seda leidis ta kommipoe, kuhu ma kergeusklikult oli nõus kaasa minema. Lõpuks ostsime 65 eesti raha eest kõikvõimalikku nänni:) Kadri sõi lagritsat, mina sõin kõike seda, mis ei olnud lagrits. Ja üldse mitte üldse kaua aega ei läinud, kui mul juba süda läikis sellest kraamist. Kadri pidas tunduvalt kauem oma lagritsaga vastu.
Tegelikult ma käin praktikal ka ikka, kuigi ma sellest üldse rääkinud ei ole enam. Neil on mõni asi ikka suht teistmoodi, võrreldes Eestiga. Nii üldises korralduses kui ka teraapia läbiviimises. Aga ma üksikasjadesse ei lasku, läheb liiga spetsiifiliseks ära:)
Eesti ruulib sajaga, Ilvesega eesotsas. Ikka nii eluhea tunne on eestlane olla. Ma lugesin pühapäeval Ilvese kõne otsast lõpuni läbi (kõnet kuulsin ka, aga jupiti). Mulle hakkab see mees järjest rohkem meeldima. Respect!
Mul lihtsalt pean siia kirjutama ühed laulusõnad
I feel fine with the sun in my eyes
the wind in my hair
when i'm falling out of this sky
i'm doing better than i thought i would
but nothing's ever as good
as when you're on top
(Wallflowers - When You're on Top)
nii hea nii chill
Minge valima!
PS: Täna on Kätlini sünnipäev!
(kõik koos: PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!)
2.28.2007
2.25.2007
long live Estonia!
Neljas päev läheb juba alates eelmisest sissekandest.
See näitab vist, et ma hakkan siinse eluga ära harjuma. Ei ole enam nii palju üllatusi ja järelikult ka nii palju värki, millest jutustada. Aga midagi uut saab ikka teada. Näiteks seda, et neil jooksevad jänesed linnas ringi. (Eike rääkis ka jänestest, aga nüüd ma nägin oma silmaga ära). Üks jalutas/hüppas meile kliiniku ukse ees vastu ja vabsee ei kartnud meid. Nagu meie varblased:) Meie juhendaja ütles, et teine pidi ka olema tavaliselt, aga nüüd on see kuhugi kadunud.
Praegu on siin suht talv, nii talvine ei olegi siin selle kolme nädala jooksul olnud. Lumi tuli maha ja puha. Meil tegelikult väga vedas, sest ümberringi Taanis oli tõsine lumetorm olnud. Kopenhaagenis jäid paljud lennud ära, koolid olid suletud, transport seisis.. Meil ainult tuiskas vähe ja oli külmem kui tavaliselt.
Täna oli juba vaiksem. Aga kuna eile oli sula ja täna miinus, siis on praegu liuväli väljas. Masendavalt libe. Meil oli Kadriga plaanis linnatripile minna. Alguses mõtlesime, et lähme siis jala, ei hakka rattaga lolli mängima. Aga ühika juures oli nii krdi libe, et me otsustasime lihtsalt lähimasse poodi minna ja sellega piirduda täna. Ja mul õnnestus selle lühikese maa peal ka külg maha saada. Ilus kukkumine oli, Kadri sai veel hiljemgi selle üle naerda:)
Aga juba homseks lubati meile 6 soojakraadi. Kevad tuleb, kus ta pääseb.
Me saime Simoni - see on Kadri tuttav taani tudeng - käest hunniku filme. Täna alustasime vaatamist, esimeseks oli "Forrest Gump". Nüüd olen ma seda juba kolm korda näinud:) Aga ikka hea uuesti vaadata, maailmahea film ju.
Ai jaa, täna leidsime ühikast veel eestlasi!! Tulime poest ja poiss-tüdruk jalutasid meile vastu. Ja rääkisid eesti keelt:) Saime nende toa numbri teada ja lubasime mingi aeg näiteks baari minna ja tutvust teha. Nad pidid siin neljakesi Tallinnast olema. Ideaalne ajastus, leida kaasmaalasi Vabariigi aastapäeval:)
Enne seda ma leidsin poest ka esimese pakendi, millel oli eestikeelne tekst peal! Nii hea soe tunne on kohvi kvaliteedi kohta emakeeles lugeda:)
Kusjuures, taanlased teavad Eestist ikka suht vähe. Vähemalt need taanlased, keda mina näinud olen. Enamasti teatakse, et see on üks Baltikumi riikidest (aga ka näiteks, et me oleme Saksamaa naaber:D), aga see on ka kõik. "Tallinn" ütleb suht vähestele midagi. Peab hakkama selgitustööd tegema siin:)
Poeskäimisega on see jama, et siin ei saa kuidagi kaardiga maksta. Visa'ga saaks, aga mul on ainult MasterCard ja seda nad millegipärast ei tunnista. Ja kui automaadist raha välja võtta, siis läheb umbes 18% vahelt maha. Üsna palju, kui ikka 1000.- pealt 180.- ära pead andma. Alternatiivsete lahenduste otsingud jätkuvad.
Reedel sain ma oma esimese patsiendi põhimõtteliselt. Selles mõttes, et ma sain temaga täitsa iseseisvalt tegeleda. Juhedaja ütles, et ta peab ära minema ja ma võin teha mida tahan:) Täitsa asjalik olin. Ma arvan. Hea tunne, kui usaldatakse niimoodi.
Ja patsiendiga rääkisin ma saksa/inglise segakeelt:) Ta eriti hästi ei osanud inglise keeles jutustada ja ma ütlesin, et kui ta tahab, siis võib saksa keeles ka seletada, ma natuke saan aru ikka. Ja siis ta rääkiski, et "I have ein bisschen pain hier" :) Kes oskab, saab aru.
Võib-olla olen ma praktikal paar nädalat kauem, kui esialgu plaanis. Meile pakuti selline võimalus välja ja ma ei ole veel otsustanud. See ei ole küll kohustuslik, aga samas.. eks vaatab. Enne maid olen nii või nii tagasi:)
Meie kõrval elab üks poiss, kes vist kardab inimesi. Mina ja Kadri mõlemad oleme teda ainult üks kord näinud ja siis ka umbes kolmeks sekundiks. Mõlemad korrad on ta ukse ees suitsu teinud, aga nii kui ta meid näeb, paneb ajama. Veider:)
Neljapäeval sai meil Kadriga pidulikud kolm nädalat kooselu, mille sündmuse tähtsusele vastavalt veiniga ära pühitsesime. Pluss juustu ja kurgiga(!?!)
Vivat Estonia!
See näitab vist, et ma hakkan siinse eluga ära harjuma. Ei ole enam nii palju üllatusi ja järelikult ka nii palju värki, millest jutustada. Aga midagi uut saab ikka teada. Näiteks seda, et neil jooksevad jänesed linnas ringi. (Eike rääkis ka jänestest, aga nüüd ma nägin oma silmaga ära). Üks jalutas/hüppas meile kliiniku ukse ees vastu ja vabsee ei kartnud meid. Nagu meie varblased:) Meie juhendaja ütles, et teine pidi ka olema tavaliselt, aga nüüd on see kuhugi kadunud.
Praegu on siin suht talv, nii talvine ei olegi siin selle kolme nädala jooksul olnud. Lumi tuli maha ja puha. Meil tegelikult väga vedas, sest ümberringi Taanis oli tõsine lumetorm olnud. Kopenhaagenis jäid paljud lennud ära, koolid olid suletud, transport seisis.. Meil ainult tuiskas vähe ja oli külmem kui tavaliselt.
Täna oli juba vaiksem. Aga kuna eile oli sula ja täna miinus, siis on praegu liuväli väljas. Masendavalt libe. Meil oli Kadriga plaanis linnatripile minna. Alguses mõtlesime, et lähme siis jala, ei hakka rattaga lolli mängima. Aga ühika juures oli nii krdi libe, et me otsustasime lihtsalt lähimasse poodi minna ja sellega piirduda täna. Ja mul õnnestus selle lühikese maa peal ka külg maha saada. Ilus kukkumine oli, Kadri sai veel hiljemgi selle üle naerda:)
Aga juba homseks lubati meile 6 soojakraadi. Kevad tuleb, kus ta pääseb.
Me saime Simoni - see on Kadri tuttav taani tudeng - käest hunniku filme. Täna alustasime vaatamist, esimeseks oli "Forrest Gump". Nüüd olen ma seda juba kolm korda näinud:) Aga ikka hea uuesti vaadata, maailmahea film ju.
Ai jaa, täna leidsime ühikast veel eestlasi!! Tulime poest ja poiss-tüdruk jalutasid meile vastu. Ja rääkisid eesti keelt:) Saime nende toa numbri teada ja lubasime mingi aeg näiteks baari minna ja tutvust teha. Nad pidid siin neljakesi Tallinnast olema. Ideaalne ajastus, leida kaasmaalasi Vabariigi aastapäeval:)
Enne seda ma leidsin poest ka esimese pakendi, millel oli eestikeelne tekst peal! Nii hea soe tunne on kohvi kvaliteedi kohta emakeeles lugeda:)
Kusjuures, taanlased teavad Eestist ikka suht vähe. Vähemalt need taanlased, keda mina näinud olen. Enamasti teatakse, et see on üks Baltikumi riikidest (aga ka näiteks, et me oleme Saksamaa naaber:D), aga see on ka kõik. "Tallinn" ütleb suht vähestele midagi. Peab hakkama selgitustööd tegema siin:)
Poeskäimisega on see jama, et siin ei saa kuidagi kaardiga maksta. Visa'ga saaks, aga mul on ainult MasterCard ja seda nad millegipärast ei tunnista. Ja kui automaadist raha välja võtta, siis läheb umbes 18% vahelt maha. Üsna palju, kui ikka 1000.- pealt 180.- ära pead andma. Alternatiivsete lahenduste otsingud jätkuvad.
Reedel sain ma oma esimese patsiendi põhimõtteliselt. Selles mõttes, et ma sain temaga täitsa iseseisvalt tegeleda. Juhedaja ütles, et ta peab ära minema ja ma võin teha mida tahan:) Täitsa asjalik olin. Ma arvan. Hea tunne, kui usaldatakse niimoodi.
Ja patsiendiga rääkisin ma saksa/inglise segakeelt:) Ta eriti hästi ei osanud inglise keeles jutustada ja ma ütlesin, et kui ta tahab, siis võib saksa keeles ka seletada, ma natuke saan aru ikka. Ja siis ta rääkiski, et "I have ein bisschen pain hier" :) Kes oskab, saab aru.
Võib-olla olen ma praktikal paar nädalat kauem, kui esialgu plaanis. Meile pakuti selline võimalus välja ja ma ei ole veel otsustanud. See ei ole küll kohustuslik, aga samas.. eks vaatab. Enne maid olen nii või nii tagasi:)
Meie kõrval elab üks poiss, kes vist kardab inimesi. Mina ja Kadri mõlemad oleme teda ainult üks kord näinud ja siis ka umbes kolmeks sekundiks. Mõlemad korrad on ta ukse ees suitsu teinud, aga nii kui ta meid näeb, paneb ajama. Veider:)
Neljapäeval sai meil Kadriga pidulikud kolm nädalat kooselu, mille sündmuse tähtsusele vastavalt veiniga ära pühitsesime. Pluss juustu ja kurgiga(!?!)
Vivat Estonia!
2.20.2007
saaga jätkub
Põlv oligi juba peaaegu terveks saanud, aga nii ei saa ju olla. Ikka on parem, kui midagi rivist väljas on. Muidu tekib veel hea enesetunne.
Täna õnnestus mul heitest kukkuda otse õlale. Pärast seda istusin pool tundi sügavkülmutatud hernekott õla peal. Ühikas asendus see juurviljaseguga.
Praegu laseb isegi kätt liigutada. Eks paistab, kuidas ta pärast magamist on. Igatahes trenni ma ilmselt jälle ei saa mingi aeg. Fakin' jama koguaeg sellega, kuidagi ei saa vedama.
Nüüd on psühholoogide kord rääkida, et tegelikult on see kõik mul alateadvuses ja ma ise kutsun selliseid asju esile, sest ma tahan ennast kas tõestada või ma kardan midagi või on mul tähelepanu vajadus või hoopis..
Olen jah õel praegu. Mõnikord võib.
Täna õnnestus mul heitest kukkuda otse õlale. Pärast seda istusin pool tundi sügavkülmutatud hernekott õla peal. Ühikas asendus see juurviljaseguga.
Praegu laseb isegi kätt liigutada. Eks paistab, kuidas ta pärast magamist on. Igatahes trenni ma ilmselt jälle ei saa mingi aeg. Fakin' jama koguaeg sellega, kuidagi ei saa vedama.
Nüüd on psühholoogide kord rääkida, et tegelikult on see kõik mul alateadvuses ja ma ise kutsun selliseid asju esile, sest ma tahan ennast kas tõestada või ma kardan midagi või on mul tähelepanu vajadus või hoopis..
Olen jah õel praegu. Mõnikord võib.
2.18.2007
Teil on juba täna, minul eile
Kaks päeva ei ole kirjutanud. Niiii kaua.
Aga.. suurt väga midagi ei juhtunud vahepeal. Täna oli küll vaheldus jälle, käisime Lisbethiga Fyni saare põhjaosa avastamas. Ta sai nädalaks auto endale ja nüüd kasutasime võimalust. Suts halb oli ainult tänane tuul. Päris tormiks kiskus kohati, eriti kui me mere ääres ühte pisikesse vaatetorni ronisime. Seal ei saanud sõna otseses mõttes vahepeal vastu tuult hingata.
Aga muidu oli mõnus. Hea vaheldus linnale. Rannikul on väga mõnusad pisikesed linnad ja külad. Praegu küll poolenisti väljasurnud, aga suvel rahvaarv ilmselt kasvab kordades.
Hästi palju on sellist saksa moodi vahvelmaja-stiili. Ja majad on värvilised. Punased ja kollased ja oranžid ja mõnikord valged. Ja tänavad on kitsad ja unised.
Taanlaste rahvuslind on luik. Ja luiged söövad neil orase põllu pealt ära:) Me vaatasime siin luiki vist nii, nagu sakslased meil toonekurgi.
Siin pidavat ka palju metsloomi olema. Naljakas..kus nad elavad, metsa ju ei ole siin jalaga segada.
Asfaltteed on neil sellises kohas, et Eestis ei tuleks vist keegi selle peale.. kuskil vabsee võpsikus.
Eestist on taanlastel vist umbes selline pilt - kui linnas ellu jääd kõigi röövlite ja tigedate autojuhtide vahel, siis maale minnes upud sohu või murravad hundid maha. Karm maa, karm rahvas.
Reis kestis meil üle kolme tunni või nii. Ülejäänud lõuna tutvusime kohaliku kaubandusega. Siin täitsa on võimalik süüa osta, kui väga otsida ja allahindlusi leida. Ei peagi ennast pooleks maksma alati.
Minu kõige suurem kiusatus (millele ma õnneks või kahjuks järele ei andnud. Veel) oli kast kohalikku ja üllatavalt head õlut. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis 30 pudelit korraga ostes oleks ühe pudeli hinnaks tulnud umbes 6 eesti raha. Pudel oli küll 0,33L, aga ikkagi. Jube odav.
Täna eriti muud ei teinudki. Vaatasime filmi nüüd õhtul veel.
Meie juhedaja küsis reedel, et äkki meil on praktikal liiga raske? Liiga raske? Me ei pea hetkel MITTE MIDAGI tegema, lihtsalt vaatame ja käime kaasas. Ma siis ääriveeri rääkisin, et Eestis oli meil vahepeal isegi üle 6 patsiendiga vaja tegeleda ühel päeval ja me pidime ikka ise ka tegema asju..
Aga ei tohi vinguda. Muidu keeravad vindi üle:)
kui kunagi jälle mõtteid tuleb, saate ka sellest teada
Aga.. suurt väga midagi ei juhtunud vahepeal. Täna oli küll vaheldus jälle, käisime Lisbethiga Fyni saare põhjaosa avastamas. Ta sai nädalaks auto endale ja nüüd kasutasime võimalust. Suts halb oli ainult tänane tuul. Päris tormiks kiskus kohati, eriti kui me mere ääres ühte pisikesse vaatetorni ronisime. Seal ei saanud sõna otseses mõttes vahepeal vastu tuult hingata.
Aga muidu oli mõnus. Hea vaheldus linnale. Rannikul on väga mõnusad pisikesed linnad ja külad. Praegu küll poolenisti väljasurnud, aga suvel rahvaarv ilmselt kasvab kordades.
Hästi palju on sellist saksa moodi vahvelmaja-stiili. Ja majad on värvilised. Punased ja kollased ja oranžid ja mõnikord valged. Ja tänavad on kitsad ja unised.
Taanlaste rahvuslind on luik. Ja luiged söövad neil orase põllu pealt ära:) Me vaatasime siin luiki vist nii, nagu sakslased meil toonekurgi.
Siin pidavat ka palju metsloomi olema. Naljakas..kus nad elavad, metsa ju ei ole siin jalaga segada.
Asfaltteed on neil sellises kohas, et Eestis ei tuleks vist keegi selle peale.. kuskil vabsee võpsikus.
Eestist on taanlastel vist umbes selline pilt - kui linnas ellu jääd kõigi röövlite ja tigedate autojuhtide vahel, siis maale minnes upud sohu või murravad hundid maha. Karm maa, karm rahvas.
Reis kestis meil üle kolme tunni või nii. Ülejäänud lõuna tutvusime kohaliku kaubandusega. Siin täitsa on võimalik süüa osta, kui väga otsida ja allahindlusi leida. Ei peagi ennast pooleks maksma alati.
Minu kõige suurem kiusatus (millele ma õnneks või kahjuks järele ei andnud. Veel) oli kast kohalikku ja üllatavalt head õlut. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis 30 pudelit korraga ostes oleks ühe pudeli hinnaks tulnud umbes 6 eesti raha. Pudel oli küll 0,33L, aga ikkagi. Jube odav.
Täna eriti muud ei teinudki. Vaatasime filmi nüüd õhtul veel.
Meie juhedaja küsis reedel, et äkki meil on praktikal liiga raske? Liiga raske? Me ei pea hetkel MITTE MIDAGI tegema, lihtsalt vaatame ja käime kaasas. Ma siis ääriveeri rääkisin, et Eestis oli meil vahepeal isegi üle 6 patsiendiga vaja tegeleda ühel päeval ja me pidime ikka ise ka tegema asju..
Aga ei tohi vinguda. Muidu keeravad vindi üle:)
kui kunagi jälle mõtteid tuleb, saate ka sellest teada
2.15.2007
point.less
Täna on vist kõige mõttetum päev siiamaani.
Eile trennis pingutasin ma üle (oi kui minulik) ja lõhkusin oma paremat põlve. Nüüd täna ei saa korralikult ettekummardada, kükitada, istumast püsti tõusta.. Täna ei läinudki enam trenni. Ootan esmaspäevani, ehk annab järgi.
Üldse on täna nii palju nõmedaid pisiasju kokku sattunud - igast asjad kukuavd, jään hiljaks jne. Nüüd magasin just mingi 4 tundi. Kui Kadri ei oleks mind üles ajanud, siis oleks laskunud vb kuni 11ni ja siis üleval passinud hommikuni.
Homme ehk on parem. Reede ikkagi ja nii.
Eile trennis pingutasin ma üle (oi kui minulik) ja lõhkusin oma paremat põlve. Nüüd täna ei saa korralikult ettekummardada, kükitada, istumast püsti tõusta.. Täna ei läinudki enam trenni. Ootan esmaspäevani, ehk annab järgi.
Üldse on täna nii palju nõmedaid pisiasju kokku sattunud - igast asjad kukuavd, jään hiljaks jne. Nüüd magasin just mingi 4 tundi. Kui Kadri ei oleks mind üles ajanud, siis oleks laskunud vb kuni 11ni ja siis üleval passinud hommikuni.
Homme ehk on parem. Reede ikkagi ja nii.
2.14.2007
ma olen üleni valus
Kohustuslikus korras peab esimese asjana ilmselt head sõbrapäeva soovima nendele tuhandetele inimestele, kes mu blogi loevad. Tehtud.
Mis mul siis uut rääkida on... Praktikal käin ikka... nagu ka järgmised 7 nädalat või nii. Täna oli põhiline lastefüsioteraapia, saime natuke näha, kuidas siinmail pisikeste lastega tegeletakse. Ma ei tea, kui palju ma nüüd targemaks sain. Ja päeva lõpuks oli meil pisike jutuajamine oma juhendajaga teemal "valu". Et millised valu liigid on olemas, kuidas patsiendi käest valuanamneesi võtta jne.
Homme siis jälle. Ma praegu ei mäletagi, mis meil homme plaanis on. Ah jaa, ortopeediasse lähme. Ja siis pärast Lisbeth räägib meile abivahendite kasutamisest.
Kohe varsti lähen ma nüüd jälle ära trenni. Eile käisin vaatamas, mida brasiilia jujutsus tehakse. See on siis suures osas maasvõitlus. Päris tore trenn oli, ma ausalt ei mäleta, millal ma viimati nii väsinud olin. Muidu oli täitsa ok, aga trenni lõpus oli pool tundi sparringut. Kuna mul mingeid erilisi tehnilisi oskusi veel ei ole, siis ma pidin palju toorest jõudu kasutama:) Igatahes lõpuks oli mul tõsiseid raskusi hingamisega, ei saanud enam õhku kätte. Pulss lõi ka uusi rekordeid. Aga teised ütlesid, et see on nii umbes kuu aega, siis pidi ära harjuma:)
Ja ma üldse ei olnudki kõige hullem seal:) Kokku maadlesin kolme tüübiga, esimese käest sain valusalt ära, ma ei tea, mingi sada korda tappis mu ära sinna:) Teisega läks juba paremini, mingi 10min madistasime võrdselt, aga siis just vahetult enne selle raundi lõppu tegi ikka ära. Aga kolmandat meest võitsin juba mina. Kaks korda:)
Täna ma olen üleni valus (mitte mul ei ole valus).
Igatahes, täitsa hea trenn. Ja kui nüüd hästi läheb ja ma supertubli olen ja kooli kõrvalt jõuan, siis ma vb hakkangi käima 4x nädalas trennis. Peab ennast väheke ikka liigutama ja niimoodi läheb aeg ka kiiremini. Siin nelja seina vahel on muidu kohati suht trööstitu istuda.
Ja uni on ka parem, kui ennast niiii ära väsitada.
Kadril vaesekesel on juba mitmendat päeva säärelihased jube valusad esmaspäevasest jooksmisest. Trepist alla läheb nagu väike pingviin, kahele poole kõikudes:)
Keegi mulle siis külla ei tulegi siia?? Kamoon!
Mis mul siis uut rääkida on... Praktikal käin ikka... nagu ka järgmised 7 nädalat või nii. Täna oli põhiline lastefüsioteraapia, saime natuke näha, kuidas siinmail pisikeste lastega tegeletakse. Ma ei tea, kui palju ma nüüd targemaks sain. Ja päeva lõpuks oli meil pisike jutuajamine oma juhendajaga teemal "valu". Et millised valu liigid on olemas, kuidas patsiendi käest valuanamneesi võtta jne.
Homme siis jälle. Ma praegu ei mäletagi, mis meil homme plaanis on. Ah jaa, ortopeediasse lähme. Ja siis pärast Lisbeth räägib meile abivahendite kasutamisest.
Kohe varsti lähen ma nüüd jälle ära trenni. Eile käisin vaatamas, mida brasiilia jujutsus tehakse. See on siis suures osas maasvõitlus. Päris tore trenn oli, ma ausalt ei mäleta, millal ma viimati nii väsinud olin. Muidu oli täitsa ok, aga trenni lõpus oli pool tundi sparringut. Kuna mul mingeid erilisi tehnilisi oskusi veel ei ole, siis ma pidin palju toorest jõudu kasutama:) Igatahes lõpuks oli mul tõsiseid raskusi hingamisega, ei saanud enam õhku kätte. Pulss lõi ka uusi rekordeid. Aga teised ütlesid, et see on nii umbes kuu aega, siis pidi ära harjuma:)
Ja ma üldse ei olnudki kõige hullem seal:) Kokku maadlesin kolme tüübiga, esimese käest sain valusalt ära, ma ei tea, mingi sada korda tappis mu ära sinna:) Teisega läks juba paremini, mingi 10min madistasime võrdselt, aga siis just vahetult enne selle raundi lõppu tegi ikka ära. Aga kolmandat meest võitsin juba mina. Kaks korda:)
Täna ma olen üleni valus (mitte mul ei ole valus).
Igatahes, täitsa hea trenn. Ja kui nüüd hästi läheb ja ma supertubli olen ja kooli kõrvalt jõuan, siis ma vb hakkangi käima 4x nädalas trennis. Peab ennast väheke ikka liigutama ja niimoodi läheb aeg ka kiiremini. Siin nelja seina vahel on muidu kohati suht trööstitu istuda.
Ja uni on ka parem, kui ennast niiii ära väsitada.
Kadril vaesekesel on juba mitmendat päeva säärelihased jube valusad esmaspäevasest jooksmisest. Trepist alla läheb nagu väike pingviin, kahele poole kõikudes:)
Keegi mulle siis külla ei tulegi siia?? Kamoon!
2.12.2007
Kui Priit Kadriga kliinikusse jõudis...
... siis oli veel 10min aega poole üheksani. Aga teised olid juba kohal. Teised, see tähendab siis meie juhedaja ja kaks tudengineiut - üks taani tüdruk, nimeks Lisbeth, ja siis üks rootsi tüdruk, kes õpib Taanis. Maria.
Hanne, ehk siis meie juhendaja, on väga tore tädi. Vähemalt esimene päev jäi küll selline mulje:) Täna rääkisime igast üldist juttu, et mida me seal üldse tegema hakkame, millal hakkame jne. Esimene nädal me käime Kadriga lihtsalt ühest kohast teise ja vaatame, kuidas tööd tehakse:) Järgmiseks nädalaks lubati hakata juba patsiente ka vist otsima. Konks on selles, et me saame ju tegeleda ainult nende patsientidega, kes inglise keelt oskavad. Ja isegi, kui inimene muidu räägib inglise keelt, siis pärast insulti/infarkti ei ole seda vast nii lihtne enam teha.
Praktikat teeme me vist suuresti Kadriga omaette, st neist kahest tüdrikust eraldi. Neil on natuke teistmoodi praktika vist, kui meil. Aga midagi ikka saame koos teha, ma loodan.
Päevad peaks meil hakkama kella 9 ajal, mõnikord vb ka väheke varem.
Haiglas tegime ka tuuri. Jeesus, kus on süsteemid siin. Kuna kompleks ON suur, koosneb ikka päris paljudest majadest, siis on nendevahel liiklemiseks... tunnelid!!! Nagu kuskil lennujaamas oleks. Ja nendes tunnelites ei ole mitte lihtne liikuda, ei ole nii, et üks tunnel ainult. Neid on seal maa all terve pundar, iga natukese maa tagant on ristmikud ja kõrvalkäigud. Taanikeelsed sildid on ka, aga no mis meil neist kasu..
Ja vabsee liiklus käib seal all. Sipelgapesa. Aga sipelgad ei sõida ratastega ringi näiteks. Lisaks on seal veel lahedad autod, nagu golfikärud:) Nendega suristatakse ka päris palju, mõnel on mingi 4-5 käru taga.
Ma üldse ei imestaks, kui sinna mingi hetk näiteks valgusfoorid üles pandaks:)
Igatahes me suutsime Kadriga sinna täna ära ka eksida. Meile näidati varem riietusruumid kätte (ja anti riided ka) ja siis me hiljem ürirtasime nende asukohta uuesti tuvastada. Esimsese katsega jõudsime välja peahaigla alla, ühesõnaga pikalt panime metsa. Teisel katsel mina leidsin enda oma üles aga Kadril see ei õnnestunudki (meie garderoobid on väga eraldi kohtades). Homme lubati teda igatahes aidata.
Taanlased on niiii sõbralikud, isegi seal maa all. Üks kärujuht sai aru, et me eksinud oleme (seda ei olnud üldse raske aru saada tegelikult:D) ja tuli meid aitama:) Tükk aega keerutas meiega seal ringi, aga sihtkohta me ei jõudnud ja see vaene taanlane andis ka alla lõpuks.
Ma käisin ja sain natuke aega tagasi infot siin lähedal toimuvate trennide kohta, nii et kohe varsti ma lähen ja get my ass kicked:) Aga sellest pikemalt juba mõni teine kord, siis kui mul on parem ettekujutus asjast.
olge head!
Hanne, ehk siis meie juhendaja, on väga tore tädi. Vähemalt esimene päev jäi küll selline mulje:) Täna rääkisime igast üldist juttu, et mida me seal üldse tegema hakkame, millal hakkame jne. Esimene nädal me käime Kadriga lihtsalt ühest kohast teise ja vaatame, kuidas tööd tehakse:) Järgmiseks nädalaks lubati hakata juba patsiente ka vist otsima. Konks on selles, et me saame ju tegeleda ainult nende patsientidega, kes inglise keelt oskavad. Ja isegi, kui inimene muidu räägib inglise keelt, siis pärast insulti/infarkti ei ole seda vast nii lihtne enam teha.
Praktikat teeme me vist suuresti Kadriga omaette, st neist kahest tüdrikust eraldi. Neil on natuke teistmoodi praktika vist, kui meil. Aga midagi ikka saame koos teha, ma loodan.
Päevad peaks meil hakkama kella 9 ajal, mõnikord vb ka väheke varem.
Haiglas tegime ka tuuri. Jeesus, kus on süsteemid siin. Kuna kompleks ON suur, koosneb ikka päris paljudest majadest, siis on nendevahel liiklemiseks... tunnelid!!! Nagu kuskil lennujaamas oleks. Ja nendes tunnelites ei ole mitte lihtne liikuda, ei ole nii, et üks tunnel ainult. Neid on seal maa all terve pundar, iga natukese maa tagant on ristmikud ja kõrvalkäigud. Taanikeelsed sildid on ka, aga no mis meil neist kasu..
Ja vabsee liiklus käib seal all. Sipelgapesa. Aga sipelgad ei sõida ratastega ringi näiteks. Lisaks on seal veel lahedad autod, nagu golfikärud:) Nendega suristatakse ka päris palju, mõnel on mingi 4-5 käru taga.
Ma üldse ei imestaks, kui sinna mingi hetk näiteks valgusfoorid üles pandaks:)
Igatahes me suutsime Kadriga sinna täna ära ka eksida. Meile näidati varem riietusruumid kätte (ja anti riided ka) ja siis me hiljem ürirtasime nende asukohta uuesti tuvastada. Esimsese katsega jõudsime välja peahaigla alla, ühesõnaga pikalt panime metsa. Teisel katsel mina leidsin enda oma üles aga Kadril see ei õnnestunudki (meie garderoobid on väga eraldi kohtades). Homme lubati teda igatahes aidata.
Taanlased on niiii sõbralikud, isegi seal maa all. Üks kärujuht sai aru, et me eksinud oleme (seda ei olnud üldse raske aru saada tegelikult:D) ja tuli meid aitama:) Tükk aega keerutas meiega seal ringi, aga sihtkohta me ei jõudnud ja see vaene taanlane andis ka alla lõpuks.
Ma käisin ja sain natuke aega tagasi infot siin lähedal toimuvate trennide kohta, nii et kohe varsti ma lähen ja get my ass kicked:) Aga sellest pikemalt juba mõni teine kord, siis kui mul on parem ettekujutus asjast.
olge head!
2.10.2007
mina ütlen KUNST
Kunstimuuseumis käisime täna:) Midagi eriti rabavat ei olnud, aga ikkagi üsna mõnus. Minu lemmikuks oli lõpuks üldse mingi lasteosakond. Seal oli näiteks paabeli torn, mida mööda sai "pilvedesse" ronida ja mille küljes oli palju telefone. Kujundlikkus missugune:) Siis oli seal ka üks mägi, mille sees olid augud ja kust paistis maa-all olev "põrgu", papist kuradikesed sees ja puha.
Hästi lahe oli üks vatist tuba, kus sai selili maas olla ja linnulaulu kuulata. Ja laes liikus pilt, mis jättis mulje, et sa oled kuskil pilve peal ja vaatad alla.
Lõpuks sai seal isegi paberist ingleid meisterdada - Kadri tegi mulle ühe pühendusega isendi:)
Naljakas ongi see, et seal oli hästi palju pliiatseid ja kääre ja muid vahendeid niisama. Eestlase jaoks on see sellepärast naljakas, et midagi ei olnud trossiga laua küljes kinni:) Sest kui meil midagi sellist kuskil ripakil oleks, siis paari tunni pärast oleks vist isegi kõik paberilehed sealt kellegi kotis minema kõndinud, kääridest/pliiatsitest rääkimata. Tuleb välja, et ausaid inimesi on ka kusagil:)
Sama aususe (kui täpsem olla, siis mentaliteedi) teema tuleb välja ka näiteks jalgrataste juures. Siin piisab sellest, kui ratas on tavalise lukuga näiteks tagumisest rattast lukku pandud. Mitte kuskile posti või puu külge, vaid lihtsalt läbi ratta pandud lukk. Ja ratas seisab niimoodi, isegi hommikuks ei ole kadunud. Eestis on mu ratas alati kuskil posti küljes U-lukuga kinni, sest tavaline trosslukk võidakse isegi päevasel ajal läbi hammustada. Ööst rääkimata, siis peab ratas kusagil ruumis lukus olema, tänavale küll jätta ei julge.
Ratturitel on siin ülde väga hea elu. Igal pool on jalakäiatest ja autodest eraldi rattateed, ratturitel on oma valgusfoorid jne.. Rattaga on siin igatahes kordades ohutum sõita, kui näiteks Tartus, kus rattateed on puhtjuhuslikult kuhugi maha joonistatud.
Aga mis Eestis parem on? Piimatooted!!:D Eesti piim, jogurt, jäätis - kõik see on parem, kui siin, mulle tundub. Viinerid ka, vähemalt need mida me praegu sõime ei saanud küll eesti konkurentidele kannule. Üldse on siin paljud toiduained tehtud jube magusaks, näiteks paar päeva tagasi jõime ühte siidrit, mis oli nagu suhkruvesi.
Mingi üleõue poolakas kuulab siin öösiti jube valjusti muusikat. Õhtul on kõik vaikne, aga siis kuskil 12-1 vahel hakkab pihta. Ta hoiab veel akna ka mõnuasti lahti, et kõik naabrid ikka kuuleksid.
Vaatab, kui tal see traditsiooniks hakkab saama, siis peab miskit ette võtma.
Homme on meil viimane lebo päev:)
Hästi lahe oli üks vatist tuba, kus sai selili maas olla ja linnulaulu kuulata. Ja laes liikus pilt, mis jättis mulje, et sa oled kuskil pilve peal ja vaatad alla.
Lõpuks sai seal isegi paberist ingleid meisterdada - Kadri tegi mulle ühe pühendusega isendi:)
Naljakas ongi see, et seal oli hästi palju pliiatseid ja kääre ja muid vahendeid niisama. Eestlase jaoks on see sellepärast naljakas, et midagi ei olnud trossiga laua küljes kinni:) Sest kui meil midagi sellist kuskil ripakil oleks, siis paari tunni pärast oleks vist isegi kõik paberilehed sealt kellegi kotis minema kõndinud, kääridest/pliiatsitest rääkimata. Tuleb välja, et ausaid inimesi on ka kusagil:)
Sama aususe (kui täpsem olla, siis mentaliteedi) teema tuleb välja ka näiteks jalgrataste juures. Siin piisab sellest, kui ratas on tavalise lukuga näiteks tagumisest rattast lukku pandud. Mitte kuskile posti või puu külge, vaid lihtsalt läbi ratta pandud lukk. Ja ratas seisab niimoodi, isegi hommikuks ei ole kadunud. Eestis on mu ratas alati kuskil posti küljes U-lukuga kinni, sest tavaline trosslukk võidakse isegi päevasel ajal läbi hammustada. Ööst rääkimata, siis peab ratas kusagil ruumis lukus olema, tänavale küll jätta ei julge.
Ratturitel on siin ülde väga hea elu. Igal pool on jalakäiatest ja autodest eraldi rattateed, ratturitel on oma valgusfoorid jne.. Rattaga on siin igatahes kordades ohutum sõita, kui näiteks Tartus, kus rattateed on puhtjuhuslikult kuhugi maha joonistatud.
Aga mis Eestis parem on? Piimatooted!!:D Eesti piim, jogurt, jäätis - kõik see on parem, kui siin, mulle tundub. Viinerid ka, vähemalt need mida me praegu sõime ei saanud küll eesti konkurentidele kannule. Üldse on siin paljud toiduained tehtud jube magusaks, näiteks paar päeva tagasi jõime ühte siidrit, mis oli nagu suhkruvesi.
Mingi üleõue poolakas kuulab siin öösiti jube valjusti muusikat. Õhtul on kõik vaikne, aga siis kuskil 12-1 vahel hakkab pihta. Ta hoiab veel akna ka mõnuasti lahti, et kõik naabrid ikka kuuleksid.
Vaatab, kui tal see traditsiooniks hakkab saama, siis peab miskit ette võtma.
Homme on meil viimane lebo päev:)
2.08.2007
pilte tahad näha?
Ma tahtsin lihtsalt mainida, et ma sain lõpuks mõned pildid neti üles. Kui sa siit paremalt küljelt hästi otsid, siis leiad lingi ka. Nüüd ma saan lõpuks näidata, kui kevadine meil siin on.
Kui aus olla, siis täna ei olnud meil üldse nii kevadine, kui tavaliselt. Isegi mingi taani variant lumest oli maas. Suht hädine, aga ikkagi:) See sulas küll päeva lõpuks ära. Aga päris sellist kevadet, nagu eelmine nädal, siin hetkel enam ei ole. Või parem on öelda, et veel ei ole:)
Täna käisime Kadriga raamatukogus. Seal kooli omas. Lihtsalt üle mõistuse lahked inimesed on seal. Eestlase jaoks vähemalt harjumatu. Me ei jõudnud miskit ütelda ega küsida, kui meile näidati juba kõik erialane kirjandus ette. Ja siis käidi veel jooksvalt iga natukese aja tagant küsimas, kas meil millest äkki puudust ei ole. Mõnus.
Ja ma sain täna isegi taani keelest aru, kui üks tüdruk tuli meie käest pastakat küsima:) Tegelikult muust jutust ei saanud, aga kuna ma tundsin ära sõna "kugelschreiber", siis ma panin ise ülejäänud jutu kokku:)
Ja taanlased siis räägivad, et neil on nii raske saksa keelt õppida, sest see on nii erinev nende omast. Võib-olla ongi, sest ma ju ei ole mingi taani filoloog, aga mulle küll kohati tunduvad nad sarnased olevat.
Lihtsalt minu tähelepanekud siiamaani.
Homme lähme vist ühele Kadri sõbrale külla. Aga enne veel käime raamatukogus targemaks saamas.
Nii siis. Täna ei räägigi midagi rohkem.
Kui aus olla, siis täna ei olnud meil üldse nii kevadine, kui tavaliselt. Isegi mingi taani variant lumest oli maas. Suht hädine, aga ikkagi:) See sulas küll päeva lõpuks ära. Aga päris sellist kevadet, nagu eelmine nädal, siin hetkel enam ei ole. Või parem on öelda, et veel ei ole:)
Täna käisime Kadriga raamatukogus. Seal kooli omas. Lihtsalt üle mõistuse lahked inimesed on seal. Eestlase jaoks vähemalt harjumatu. Me ei jõudnud miskit ütelda ega küsida, kui meile näidati juba kõik erialane kirjandus ette. Ja siis käidi veel jooksvalt iga natukese aja tagant küsimas, kas meil millest äkki puudust ei ole. Mõnus.
Ja ma sain täna isegi taani keelest aru, kui üks tüdruk tuli meie käest pastakat küsima:) Tegelikult muust jutust ei saanud, aga kuna ma tundsin ära sõna "kugelschreiber", siis ma panin ise ülejäänud jutu kokku:)
Ja taanlased siis räägivad, et neil on nii raske saksa keelt õppida, sest see on nii erinev nende omast. Võib-olla ongi, sest ma ju ei ole mingi taani filoloog, aga mulle küll kohati tunduvad nad sarnased olevat.
Lihtsalt minu tähelepanekud siiamaani.
Homme lähme vist ühele Kadri sõbrale külla. Aga enne veel käime raamatukogus targemaks saamas.
Nii siis. Täna ei räägigi midagi rohkem.
2.07.2007
kartulipuder
Täna tuleb vist suht mõttetum sissekanne.. ma rohkem harjumusest kirjutan jälle. Mitte et mul midagi asjalikku öelda oleks.
Arvake ära, kas me täna käisime linnas või jah:) Ainuke vahe oli selles, et täna olime me eriti mobiilsed, ratturid ju ikkagi. Päris lõbus on sõita selle veloga, ma hakkan varsti suisa ära harjuma normaalse asendiga (et selg on sirge sõidu ajal näiteks), muidu oli mu posang ju ikka nii, et tagument oli peast kõrgemal. Voolujoonelisus:)
Alguses pidime siis minema ennast taani kunsti alal harima, aga sinna seekord ei jõudnud. Lähme mõni teine päev. Käisime hoopis sellises toredas kohas, kus saab muusikat ja sellealast kirjandust laenutada. Superäge.
Ah jaa, enne seda leidsime oma El Dorado ka lõpuks üles. Postimaja. Nad olid selle üsna hästi ära peitnud ühte siseõue. Aga mõnikord jookseb ka pimeda kana suhu hiir ehk magav kass leiab ka tera:)
Meil oli veel aega üle (tegelikult naljakas - millest meil aega üle oli? meil ei olnud niikuinii miskit teha) ja seepärast läksime jälle jõe äärde. Ja seal oli järjekordne pildistamisorgia. Nii lühikese maa peale ei ole ma ammu nii palju pilte teinud. Klõps ja meeter, klõpsklõps ja pool meetrit. Lõpuks leidsime kogemata loomaaia ka üles.
Taanlased paistavad olevat päris tervislike eluviisidega. Esiteks muidugi see, et kõik sõidavad ratastega ringi. Aga iga päev on ka hästi palju jooksjaid näha, täitsa harjumatu.
Samas, siin on ikka päris palju ülekaalulisi inimesi kaa. Mis on eelvevat arvestades natuke ebaloogiline, aga ma ei üritagi seda eriti pikalt lahkama hakata.
Taanlastele näikse lagrits väga meeldivat. Ilmselt on terve Skandinaavia poolsaar ja selle lähiümbrus ühe maistega löödud. Poes on iga teine magus asi lagritsamaitseline. Ja tuleb välja, et isegi need asjad, millel ei ole lagritsaga miskit pistmist, on nad kuidagi lagritsamaitseliseks saanud. Õeh, vastik.
(Kas keegi on üritanud selili voodis olles nina nuusata? Ma täna proovisin, jube imelik oli. Gravitatsioon, räägitakse.)
Jube veider asi taanlaste juures on veel see, et nad vilistavad pidevalt. Kõikvõimalikes kohtades.
Vähemalt üks asi läks mul meelest ära praegu, mida ma kirjutada tahtsin.
Mälu on hea, aga lühike.
(kartulipuder)
Arvake ära, kas me täna käisime linnas või jah:) Ainuke vahe oli selles, et täna olime me eriti mobiilsed, ratturid ju ikkagi. Päris lõbus on sõita selle veloga, ma hakkan varsti suisa ära harjuma normaalse asendiga (et selg on sirge sõidu ajal näiteks), muidu oli mu posang ju ikka nii, et tagument oli peast kõrgemal. Voolujoonelisus:)
Alguses pidime siis minema ennast taani kunsti alal harima, aga sinna seekord ei jõudnud. Lähme mõni teine päev. Käisime hoopis sellises toredas kohas, kus saab muusikat ja sellealast kirjandust laenutada. Superäge.
Ah jaa, enne seda leidsime oma El Dorado ka lõpuks üles. Postimaja. Nad olid selle üsna hästi ära peitnud ühte siseõue. Aga mõnikord jookseb ka pimeda kana suhu hiir ehk magav kass leiab ka tera:)
Meil oli veel aega üle (tegelikult naljakas - millest meil aega üle oli? meil ei olnud niikuinii miskit teha) ja seepärast läksime jälle jõe äärde. Ja seal oli järjekordne pildistamisorgia. Nii lühikese maa peale ei ole ma ammu nii palju pilte teinud. Klõps ja meeter, klõpsklõps ja pool meetrit. Lõpuks leidsime kogemata loomaaia ka üles.
Taanlased paistavad olevat päris tervislike eluviisidega. Esiteks muidugi see, et kõik sõidavad ratastega ringi. Aga iga päev on ka hästi palju jooksjaid näha, täitsa harjumatu.
Samas, siin on ikka päris palju ülekaalulisi inimesi kaa. Mis on eelvevat arvestades natuke ebaloogiline, aga ma ei üritagi seda eriti pikalt lahkama hakata.
Taanlastele näikse lagrits väga meeldivat. Ilmselt on terve Skandinaavia poolsaar ja selle lähiümbrus ühe maistega löödud. Poes on iga teine magus asi lagritsamaitseline. Ja tuleb välja, et isegi need asjad, millel ei ole lagritsaga miskit pistmist, on nad kuidagi lagritsamaitseliseks saanud. Õeh, vastik.
(Kas keegi on üritanud selili voodis olles nina nuusata? Ma täna proovisin, jube imelik oli. Gravitatsioon, räägitakse.)
Jube veider asi taanlaste juures on veel see, et nad vilistavad pidevalt. Kõikvõimalikes kohtades.
Vähemalt üks asi läks mul meelest ära praegu, mida ma kirjutada tahtsin.
Mälu on hea, aga lühike.
(kartulipuder)
2.06.2007
bikers.. yeah
Nonii. Jälle on põhjust kirjutada.
Ma enne vaatasin, kui palju Kadri kirjutas...:) tema üks sissekanne on vist nii pikk, kui minul kõik Taanit puudutavad lood kokku:) Mina küll ei oska kuidagi nii põhjalik olla.
Täna käsime siis seal koolis ära. Päris tegija koht. Seal õpetatakse kokku nelja eriala - füsioteraapia, tegevusteraapia, õendus ja radioloogia. Meie saime kokku ühe Leif'i nimelise tegelasega, kes meid asjadega rohkem või vähem kurssi viis. Saime teada näiteks, et meie praktika hakkab alles esamspäeval. Hea siis, et seda meile keegi enne ei öelnud, me oleks võinud ju ka nädal hiljem Taani tulla. See selleks..
Esialgsetel andmetel peaks praktika kestma 6h päevas ja 8 nädalat. Aga need on tõesti esialgsed andmed.
Siis saime me veel teada, et me oleme praktikal koos kahe taani tüdrukuga, kes meid seal siis vist kantseldavad, kui vaja. Leif oli isegi nii abivalmis, et tahtis meile ühte tüdrukut näidata ja me ootasime hulk aega loenguklassi ukse taga tunni lõppemist.. lõpuks selgus, et seda neiut ei olnudki koolis üldse:)
Siis saime me veel muu hulgas teada, et Leif läheb varsti Prantsusmaale suusapuhkusele, et norra keel on üsna taani keele sarnane, et toit ja bensiin on ka taanlastele kallis, et taanlastel on koolivaheajad üsna imelikel aegadel ja palju muud olulist.
Vahepeal käsime ka ära kooli raamatukogus ja saime seal õiguse raamatuid laenutada. Neil (taanlastel) on üldine hämming meie isikukoodikoodidega.. neil on selline tore süsteem, et isikukoodi lõpus olev number näitab sugu - kui paarisarv, siis naine ja kui paaritu, siis mees. Kadril vaesekesel oli nr 7, nii et tema on kolm kuud kirjas mehena:D Mina jäin õnneks ikka meheks edasi.
Lõpuks saime sealt endale rattad ka. Ja veel millised rattad - tõsised vanakooli püssid on need. Eelmisest aastatuhandest kindlasti. Kolm käiku ja puha. Ja ees on korv ka:D Aga nüüd on linnaskäik puhas lõbu. (Iseasi muidugi, kui siin tuleb väheke miinuskraade, siis on rattaga päris ekstriim sõita. Libedust mõtlen eelkõige).
Nüüd on meil veel 5 vaba päeva. Ei oska kohe midagi mõistlikku peale hakata süllekukkunud vabadusega. Homme vist läheme Kadri ja tema (meie) taani sõbra Mettega kunstimuuseumi:P
Taanlastele meeldivad mündid. Mul on rahakott üsna täis juba rauda. Ja ma ei saa kunagi aru, mis väärtusega mündid mul parajasti on, sest nende väärtus on kirjutatud kuhugi tahaküljele hästi väikeselt muu jutu sekka. Nii et taani poemüüjad saaksid minu pealt vabalt lisa teenida, sest tavaliselt antakse kassast tagasi peotäis münte ja ma ei hakka seal neid üle lugema. Küll nad varsti aru saavad, et ma olen loll välismaalane ja annavad tagasi ainult 1 krooniseid:)
Ma täitsa ületasin ennast praegu, nii palju kirjutasin ära. Kadrile jään veel kordades alla, aga pole viga.
sau
Ma enne vaatasin, kui palju Kadri kirjutas...:) tema üks sissekanne on vist nii pikk, kui minul kõik Taanit puudutavad lood kokku:) Mina küll ei oska kuidagi nii põhjalik olla.
Täna käsime siis seal koolis ära. Päris tegija koht. Seal õpetatakse kokku nelja eriala - füsioteraapia, tegevusteraapia, õendus ja radioloogia. Meie saime kokku ühe Leif'i nimelise tegelasega, kes meid asjadega rohkem või vähem kurssi viis. Saime teada näiteks, et meie praktika hakkab alles esamspäeval. Hea siis, et seda meile keegi enne ei öelnud, me oleks võinud ju ka nädal hiljem Taani tulla. See selleks..
Esialgsetel andmetel peaks praktika kestma 6h päevas ja 8 nädalat. Aga need on tõesti esialgsed andmed.
Siis saime me veel teada, et me oleme praktikal koos kahe taani tüdrukuga, kes meid seal siis vist kantseldavad, kui vaja. Leif oli isegi nii abivalmis, et tahtis meile ühte tüdrukut näidata ja me ootasime hulk aega loenguklassi ukse taga tunni lõppemist.. lõpuks selgus, et seda neiut ei olnudki koolis üldse:)
Siis saime me veel muu hulgas teada, et Leif läheb varsti Prantsusmaale suusapuhkusele, et norra keel on üsna taani keele sarnane, et toit ja bensiin on ka taanlastele kallis, et taanlastel on koolivaheajad üsna imelikel aegadel ja palju muud olulist.
Vahepeal käsime ka ära kooli raamatukogus ja saime seal õiguse raamatuid laenutada. Neil (taanlastel) on üldine hämming meie isikukoodikoodidega.. neil on selline tore süsteem, et isikukoodi lõpus olev number näitab sugu - kui paarisarv, siis naine ja kui paaritu, siis mees. Kadril vaesekesel oli nr 7, nii et tema on kolm kuud kirjas mehena:D Mina jäin õnneks ikka meheks edasi.
Lõpuks saime sealt endale rattad ka. Ja veel millised rattad - tõsised vanakooli püssid on need. Eelmisest aastatuhandest kindlasti. Kolm käiku ja puha. Ja ees on korv ka:D Aga nüüd on linnaskäik puhas lõbu. (Iseasi muidugi, kui siin tuleb väheke miinuskraade, siis on rattaga päris ekstriim sõita. Libedust mõtlen eelkõige).
Nüüd on meil veel 5 vaba päeva. Ei oska kohe midagi mõistlikku peale hakata süllekukkunud vabadusega. Homme vist läheme Kadri ja tema (meie) taani sõbra Mettega kunstimuuseumi:P
Taanlastele meeldivad mündid. Mul on rahakott üsna täis juba rauda. Ja ma ei saa kunagi aru, mis väärtusega mündid mul parajasti on, sest nende väärtus on kirjutatud kuhugi tahaküljele hästi väikeselt muu jutu sekka. Nii et taani poemüüjad saaksid minu pealt vabalt lisa teenida, sest tavaliselt antakse kassast tagasi peotäis münte ja ma ei hakka seal neid üle lugema. Küll nad varsti aru saavad, et ma olen loll välismaalane ja annavad tagasi ainult 1 krooniseid:)
Ma täitsa ületasin ennast praegu, nii palju kirjutasin ära. Kadrile jään veel kordades alla, aga pole viga.
sau
2.05.2007
turismiinfo
Ma sain vahepeal natuke targemaks oma praeguse kodulinna kohta. Näiteks, et "Odense" tähendab "Odini pühapaik/altar". Kunagi palvetati siin Odini poole nimelt. Lahe mu meelest. Ja Odense pidi olema Taani kõige vanem linn, kuskil 3000 aastat või nii.
Praegu on Odense Taanis suuruselt 4. linn (just äsja oli 3. olnud, aga keegi sai mööda). Siin elab umbes 180 000 inimest, nii et Tartust pea poole suurem. Ja Odense on Fyn'i saare pealinn.
Fyn ise on üsna suur saar, nii umbes 60X70 km ehk. Ja peaks olema kõige parem koht Taanis, kus oma rattapuhkust veeta.
Kes see tore inimene küll oli, kes turismiinfopunktid välja mõtles.
Ma ei tea, vb Kadri juba sellest oma blogis ka rääkis, aga siin on päris omamoodi bussiliiklus. Selliseid bussiringe, nagu näiteks Tartus, ei ole. Bussid sõidavad äärelinnast kesklinna ja seal pead siis bussi vahetama, kui tahad kuhugi mujale linnaossa sõitma. Nii et iga buss sõidab oma liini ühte teed mööda edasi-tagasi. Suht ebaloogiline ja ebapraktiline süsteem minu arvates. Aga mida mina ka tean bussiliiklusest ja logistikast:)
Homme hommikul me hakkamegi Kadriga seiklema siit ülikooli. Kuna jala eriti ei viitsi seda 10km kõndida, siis proovime ka selle bussivärgi ära siin. Ja kui väga veab, siis saame koolist rattad ja ei pea enam seiklema bussidega. Siis sulandume täiesti taanlaste sekka:) Jalakäijaid on ikka nii krdi vähe, vähemalt siin äärelinnas. Ja paljud neist on ka ilmselt välismaalased, kes siin jala kõnnivad:)
Homme saame vast ka täpse(ma)lt teada oma praktika kohta. Praegu ainult oletame, mis kõik saama hakkab.
Täna käisime ja maksime oma üüriarved ja tagatisraha ära lõpuks. Üle 5700 DKK andsime ära. Valus, päris valus.
Ja paar head uudist tuli ka ikka meelde:) Esiteks, siin ikka vist ei lähe nii külmaks kui ma ennist rääkisin, jääb kuskile 0 kraadi ringi vast lähipäevadel:) Ja teiseks - kui piisavalt hästi otsida, siis leiab ak täitsa talutavate hindadega sööki. Näiteks täna leidsin ühe apelsinimahla, mis ei maksagi rohkem, kui Eestis. Või kui, sis õige vähe. Ja isegi üks shokolaad oli ostetava hinnaga. Nii et ei olegi vast niiväga hull, kui esmaspilgul paistis.
Ah jaa, täna saime teada näiteks, et taani tudengid saavad 4000 DKK õppetoetust. Ühes kuus!!
Masendav vahe Eestiga.
Nii jah. Sai piisavalt palju räägit'.
järgmine kord jälle
Praegu on Odense Taanis suuruselt 4. linn (just äsja oli 3. olnud, aga keegi sai mööda). Siin elab umbes 180 000 inimest, nii et Tartust pea poole suurem. Ja Odense on Fyn'i saare pealinn.
Fyn ise on üsna suur saar, nii umbes 60X70 km ehk. Ja peaks olema kõige parem koht Taanis, kus oma rattapuhkust veeta.
Kes see tore inimene küll oli, kes turismiinfopunktid välja mõtles.
Ma ei tea, vb Kadri juba sellest oma blogis ka rääkis, aga siin on päris omamoodi bussiliiklus. Selliseid bussiringe, nagu näiteks Tartus, ei ole. Bussid sõidavad äärelinnast kesklinna ja seal pead siis bussi vahetama, kui tahad kuhugi mujale linnaossa sõitma. Nii et iga buss sõidab oma liini ühte teed mööda edasi-tagasi. Suht ebaloogiline ja ebapraktiline süsteem minu arvates. Aga mida mina ka tean bussiliiklusest ja logistikast:)
Homme hommikul me hakkamegi Kadriga seiklema siit ülikooli. Kuna jala eriti ei viitsi seda 10km kõndida, siis proovime ka selle bussivärgi ära siin. Ja kui väga veab, siis saame koolist rattad ja ei pea enam seiklema bussidega. Siis sulandume täiesti taanlaste sekka:) Jalakäijaid on ikka nii krdi vähe, vähemalt siin äärelinnas. Ja paljud neist on ka ilmselt välismaalased, kes siin jala kõnnivad:)
Homme saame vast ka täpse(ma)lt teada oma praktika kohta. Praegu ainult oletame, mis kõik saama hakkab.
Täna käisime ja maksime oma üüriarved ja tagatisraha ära lõpuks. Üle 5700 DKK andsime ära. Valus, päris valus.
Ja paar head uudist tuli ka ikka meelde:) Esiteks, siin ikka vist ei lähe nii külmaks kui ma ennist rääkisin, jääb kuskile 0 kraadi ringi vast lähipäevadel:) Ja teiseks - kui piisavalt hästi otsida, siis leiab ak täitsa talutavate hindadega sööki. Näiteks täna leidsin ühe apelsinimahla, mis ei maksagi rohkem, kui Eestis. Või kui, sis õige vähe. Ja isegi üks shokolaad oli ostetava hinnaga. Nii et ei olegi vast niiväga hull, kui esmaspilgul paistis.
Ah jaa, täna saime teada näiteks, et taani tudengid saavad 4000 DKK õppetoetust. Ühes kuus!!
Masendav vahe Eestiga.
Nii jah. Sai piisavalt palju räägit'.
järgmine kord jälle
2.03.2007
ei mingeid õunu ja komme enam
Täna on juba kolmas õhtu Taanis. Tegelikult peaks vist ütlema, et alles kolmas õhtu, kui mõelda, kui kaua ma siin veel olen.
Täna käisime Kadriga järjekordsel linnatuuril. Praegu meil ju on veel aega, aga ma kardan, et alates järgmisest nädalast küll ei kuule meie suust enam lauset, et "igav on..".
Vot. Aga siis linnast. Täna otsisime selle kliiniku üles, kus meil praktika hakkab. Päris hea kolakas kompleks on. Midagi sarnast, nagu TÜ Kliinikud, palju suuri maju on koos. Ainult et siin on neid tunduvalt rohkem kui Tartus. Ja peahoone on massiv. Näeb välja nagu pläsku:)
Pärast oma praktikakoha tuvastamist jalutasime edasi suvalises suunas. Ja jõudsime välja ühe superlaheda jõe äärde:) Mõnus väike jõgi läheb läbi linna, umbes võrreldav Emajõega. Ja jões on niii palju parte:) Üldse on seal jõe ääres supermõnus jalutada, kaldad on hästi ilusad, kaldapealsetele on ehitatud eluilusad majad.. Ja päike paistis täna peaaegu kogu päeva. Saate aru, siin on täiesti kevad väljas, nii soe ja ilus! Lilled õitsevad - krookosed, lumikellukesed, ülased:) Beat that:D
Lõpuks jõudsime mööda jõekallast välja vanalinna. Seal olime me juba eile ka natuke rännanud, nii et me juba teadsime hoiduda sellest tänavast, kus loteriisid müüakse ja indialastele söögiraha korjatakse. Poest käisime ka jälle läbi. Jälle oli see päris masendav. Näiteks mahlad on umbestäpselt poole kallimad, kui Eestis. Samamoodi igasugu shokolaadid ja kommid. Kadri vaatas vist shampoone ja sellist kraami ja ütles, et need on rohkem kui 2X kallimad, võrreldes Eestiga. Aa, ja näiteks õunakilo maksab siin vähemalt 40.- Sealt poest leidsime ka lehmapiima üles, aga see on eesti rahas mingi 28 krooni kanti. Peab vist selle sinise joogi juurde jääma:)
Praegust vaatasime Eesti eurolaulu valimise ära netis. Noh, vähemalt osa aega vaatasime, teine osa ajast oli pilt kokkujooksnud. Netiühendus on üldse näkku panema hakanud. Oneioleoneiole. Ja kui on, siis hääästi aeglane.
Aga ma arvan, et üsna hea laul võitis. Vähemalt nende hulgast ei olnud eriti paremat valida.
Pilte tegime ka Kadriga linnas. Aga kuna netiühendus on nagu ta on praegu, siis miskit üles laadida ei saa. Võib-olla näetegi neid pilte alles siis, kui me tagasi oleme. Vaatab, mis saab.
Rahvas kolib ühikasse sisse:) Neil hakkab siin vaheaeg läbi saama ja iga päev on rohkem liikumist. Meie vastas (ja ka kuskil kõrval) elaavd näiteks poolakad:)
Ah jaa, täna hommikul sõin ma esimest korda elus kartuliputru, mida sai sõna otseses mõttes läbi hammaste tõmmata. Ja mu hambavahed ei ole vahepeal suuremaks läinud sealjuures. Eks ma siis järgmine kord olen targem ja panen umbes poole vähem vett:) Samas, maitse ei olnudki kõige hullem sellel kollasel asjal.
Nonii, aitab küll praeguseks. Varsti jälle.
PS: ärge sellega ära harjuge, et ma iga õhtu kirjutan, see on alguse asi:)
sau
Täna käisime Kadriga järjekordsel linnatuuril. Praegu meil ju on veel aega, aga ma kardan, et alates järgmisest nädalast küll ei kuule meie suust enam lauset, et "igav on..".
Vot. Aga siis linnast. Täna otsisime selle kliiniku üles, kus meil praktika hakkab. Päris hea kolakas kompleks on. Midagi sarnast, nagu TÜ Kliinikud, palju suuri maju on koos. Ainult et siin on neid tunduvalt rohkem kui Tartus. Ja peahoone on massiv. Näeb välja nagu pläsku:)
Pärast oma praktikakoha tuvastamist jalutasime edasi suvalises suunas. Ja jõudsime välja ühe superlaheda jõe äärde:) Mõnus väike jõgi läheb läbi linna, umbes võrreldav Emajõega. Ja jões on niii palju parte:) Üldse on seal jõe ääres supermõnus jalutada, kaldad on hästi ilusad, kaldapealsetele on ehitatud eluilusad majad.. Ja päike paistis täna peaaegu kogu päeva. Saate aru, siin on täiesti kevad väljas, nii soe ja ilus! Lilled õitsevad - krookosed, lumikellukesed, ülased:) Beat that:D
Lõpuks jõudsime mööda jõekallast välja vanalinna. Seal olime me juba eile ka natuke rännanud, nii et me juba teadsime hoiduda sellest tänavast, kus loteriisid müüakse ja indialastele söögiraha korjatakse. Poest käisime ka jälle läbi. Jälle oli see päris masendav. Näiteks mahlad on umbestäpselt poole kallimad, kui Eestis. Samamoodi igasugu shokolaadid ja kommid. Kadri vaatas vist shampoone ja sellist kraami ja ütles, et need on rohkem kui 2X kallimad, võrreldes Eestiga. Aa, ja näiteks õunakilo maksab siin vähemalt 40.- Sealt poest leidsime ka lehmapiima üles, aga see on eesti rahas mingi 28 krooni kanti. Peab vist selle sinise joogi juurde jääma:)
Praegust vaatasime Eesti eurolaulu valimise ära netis. Noh, vähemalt osa aega vaatasime, teine osa ajast oli pilt kokkujooksnud. Netiühendus on üldse näkku panema hakanud. Oneioleoneiole. Ja kui on, siis hääästi aeglane.
Aga ma arvan, et üsna hea laul võitis. Vähemalt nende hulgast ei olnud eriti paremat valida.
Pilte tegime ka Kadriga linnas. Aga kuna netiühendus on nagu ta on praegu, siis miskit üles laadida ei saa. Võib-olla näetegi neid pilte alles siis, kui me tagasi oleme. Vaatab, mis saab.
Rahvas kolib ühikasse sisse:) Neil hakkab siin vaheaeg läbi saama ja iga päev on rohkem liikumist. Meie vastas (ja ka kuskil kõrval) elaavd näiteks poolakad:)
Ah jaa, täna hommikul sõin ma esimest korda elus kartuliputru, mida sai sõna otseses mõttes läbi hammaste tõmmata. Ja mu hambavahed ei ole vahepeal suuremaks läinud sealjuures. Eks ma siis järgmine kord olen targem ja panen umbes poole vähem vett:) Samas, maitse ei olnudki kõige hullem sellel kollasel asjal.
Nonii, aitab küll praeguseks. Varsti jälle.
PS: ärge sellega ära harjuge, et ma iga õhtu kirjutan, see on alguse asi:)
sau
2.02.2007
Denmark is calling
Tere õhtust sinna Eestisse!:)
Ma sain nüüd esimese võimaluse blogi kirjutada siin. Mõtlete, kus ma nii hilja õhtul veel netti saan? Hahaa, me saime Kadriga tuppa Interneti!! Päris me ei ole praegu tuusad või. Minul küll arvutipoissi kaasas ei ole, aga see-eest ekspluateerin ma nüüd Kadri oma:)
Natuke meie rännust ka. Esiteks, lennuk lendas 25min kiiremini, kui alguses lubatud, mille üle mul oli siiralt hea meel, kuna mulle endiselt ei meeldi eriti lennata. Aga Kadri oli küll natuke kurb (; Ühesõnaga, tunni ja 15min pärast olime Kopenhaagenis. Ah jaa, lennuk sattus vahepeal kuskile turbulentsete õhuvoolude vahele, nii et meil kästi keset sõitu traksid peale tõmmata ja mainiti, et "nüüd võib natuke raputada". Raputas jah raisk. Aga no ei ole hullu, peaasi, et kohale jõudsime.
Kohe lennujaama all oli raudteejaam, kust tulime edasi Odense'sse. Enne seda oli meil väike hämming piletitega. Esiteks, me saime kaks erinevat piletit (taani keeles) ja me ei saanud aru, kumb see "päris" pilet on või nii. Teiseks, osad inimesed komposteerisid oma pileteid mingi imeliku masina juures ja me ei teadnud, kas ja kumba piletit me augustama peame. Lõpuks Kadri võttis julguse kokku ja küsis ühe kõrvalseisja käest, mis värk on. Ja siis tuli välja, et meie piletit ei peagi augustama. Go figure it out.
Rongid on lahedad. Vaiksed ja kiired:) Zups ja valmis. Osa teest sõitsime vabsee mere all.
Ja Odense raudteejaamas oldi meil juba autoga vastas ja toodi otse ühikasse. Tegija:)
Ühikas on.. omamoodi. Üldse mitte selline, nagu näiteks Narva ühikad. Siin on kõige kõrgem hoone 2 korruseline. Meie maja on ühekordne, nagu suur enamus teisigi. Aga maju on väga palju, kõik sellised väikesed ja madalad, nii et see üliõpilasküla on päris suure maa-ala peal laiali. Majad on suht veidra põhiplaaniga, neli korterit on ühes majas nelinurkselt koos, nii et keskele moodustub pisike siseõu. Ja aknast välja vaadates näed.. täpselt vastasnaabri aknasse:)
Veel paar veidrat asja - näiteks välisuksed on siin suht läbipaistvad. Vastasmajast näeb ilusti ära meie kööki (meie näeme muidugi nende omasse ka). Kõik möödakäijad saavad ka piiluda, et mida sa parajasti süüa teed. Siis täiesti omamoodi nähtus on ventilatsioon. See on reguleeritud automaatselt, nii et ta töötab meie tahtsest sõltumatult. See tähendab, et ta läheb tööle siis kui ise tahab, mitte siis kui ma süüa teen. Täna öösel näiteks undas päris kaua.. aga hommikul, siis kui mu homikusöök kõrbema hakkas, pidime kõik aknad lahti tegema, et läbi suitsu üksteist näha:) Fun.
Mis ma veel oskan rääkida. Meie ühika lähedal on mingi säästumarketi variant. Toit ei ole just niiväga kallis, välja arvatud mõned asjad - näiteks puuvili on vist suht kirves. Ja saiakesed - üks kreemisai on siin a la 16 eesti raha. Täitsa jõhker. Eestisse tulen, siis söön ennast pooleks kreemisaiakestest. Riis on ka imelikult kallis.
Ja neil on musta leiba:) See-eest ei ole ma veel normaalset lehmapiima kuskilt leidnud. Eile jõin mingit 0,5% sinakat jooki, mida nad piimaks kutsuvad. Nojah..
ilm on siin suht talutav siiani. Täna küll sadas, vahepeal täitsa padukat. Aga muidu on mõnus ja üsna soe.
Koolist ei tea veel miskit täpsemat rääkida. Neil on siin praegu vaheaeg ja esmaspäeval hakkab action pihta. Kui veab, siis me saame rattad ka:) Ilma nendeta oleks natuke nukker, sest kliinik on umbes 3km kaugusel ja ülikool ise 10km kaugusel.. Aga rattureid on siin metsikult. Ikka väga palju. Samas, neile on siin ka ideaalsed tingimused loodud. Igatahes on siin tunduvalt suurem tõenäosus ratta alla jääda kui autoga pihta saada.
Ah jaa - taanlased räägivad eluhästi inglise keelt. Küsid mõne käest, et kas ta oskab inglise keelt ja saad tavaliselt vastuseks, et "no natuke" või siis "ma võin ju proovida". Ja siis tuleb nii tõupuhas inglise keel, et tihti ei ole isegi mingit aktsenti juures. Niimoodi siis.
PS: ema, mul on kõht täis ja külm ka ei ole:)
Vot. Praegu ei olegi miskit rohkem pajatada. Alles sisseelamine ja nii. Andke siis teada, et kuidas teil seal läheb, eks:)
Igatsen. Kallistan:)
Ma sain nüüd esimese võimaluse blogi kirjutada siin. Mõtlete, kus ma nii hilja õhtul veel netti saan? Hahaa, me saime Kadriga tuppa Interneti!! Päris me ei ole praegu tuusad või. Minul küll arvutipoissi kaasas ei ole, aga see-eest ekspluateerin ma nüüd Kadri oma:)
Natuke meie rännust ka. Esiteks, lennuk lendas 25min kiiremini, kui alguses lubatud, mille üle mul oli siiralt hea meel, kuna mulle endiselt ei meeldi eriti lennata. Aga Kadri oli küll natuke kurb (; Ühesõnaga, tunni ja 15min pärast olime Kopenhaagenis. Ah jaa, lennuk sattus vahepeal kuskile turbulentsete õhuvoolude vahele, nii et meil kästi keset sõitu traksid peale tõmmata ja mainiti, et "nüüd võib natuke raputada". Raputas jah raisk. Aga no ei ole hullu, peaasi, et kohale jõudsime.
Kohe lennujaama all oli raudteejaam, kust tulime edasi Odense'sse. Enne seda oli meil väike hämming piletitega. Esiteks, me saime kaks erinevat piletit (taani keeles) ja me ei saanud aru, kumb see "päris" pilet on või nii. Teiseks, osad inimesed komposteerisid oma pileteid mingi imeliku masina juures ja me ei teadnud, kas ja kumba piletit me augustama peame. Lõpuks Kadri võttis julguse kokku ja küsis ühe kõrvalseisja käest, mis värk on. Ja siis tuli välja, et meie piletit ei peagi augustama. Go figure it out.
Rongid on lahedad. Vaiksed ja kiired:) Zups ja valmis. Osa teest sõitsime vabsee mere all.
Ja Odense raudteejaamas oldi meil juba autoga vastas ja toodi otse ühikasse. Tegija:)
Ühikas on.. omamoodi. Üldse mitte selline, nagu näiteks Narva ühikad. Siin on kõige kõrgem hoone 2 korruseline. Meie maja on ühekordne, nagu suur enamus teisigi. Aga maju on väga palju, kõik sellised väikesed ja madalad, nii et see üliõpilasküla on päris suure maa-ala peal laiali. Majad on suht veidra põhiplaaniga, neli korterit on ühes majas nelinurkselt koos, nii et keskele moodustub pisike siseõu. Ja aknast välja vaadates näed.. täpselt vastasnaabri aknasse:)
Veel paar veidrat asja - näiteks välisuksed on siin suht läbipaistvad. Vastasmajast näeb ilusti ära meie kööki (meie näeme muidugi nende omasse ka). Kõik möödakäijad saavad ka piiluda, et mida sa parajasti süüa teed. Siis täiesti omamoodi nähtus on ventilatsioon. See on reguleeritud automaatselt, nii et ta töötab meie tahtsest sõltumatult. See tähendab, et ta läheb tööle siis kui ise tahab, mitte siis kui ma süüa teen. Täna öösel näiteks undas päris kaua.. aga hommikul, siis kui mu homikusöök kõrbema hakkas, pidime kõik aknad lahti tegema, et läbi suitsu üksteist näha:) Fun.
Mis ma veel oskan rääkida. Meie ühika lähedal on mingi säästumarketi variant. Toit ei ole just niiväga kallis, välja arvatud mõned asjad - näiteks puuvili on vist suht kirves. Ja saiakesed - üks kreemisai on siin a la 16 eesti raha. Täitsa jõhker. Eestisse tulen, siis söön ennast pooleks kreemisaiakestest. Riis on ka imelikult kallis.
Ja neil on musta leiba:) See-eest ei ole ma veel normaalset lehmapiima kuskilt leidnud. Eile jõin mingit 0,5% sinakat jooki, mida nad piimaks kutsuvad. Nojah..
ilm on siin suht talutav siiani. Täna küll sadas, vahepeal täitsa padukat. Aga muidu on mõnus ja üsna soe.
Koolist ei tea veel miskit täpsemat rääkida. Neil on siin praegu vaheaeg ja esmaspäeval hakkab action pihta. Kui veab, siis me saame rattad ka:) Ilma nendeta oleks natuke nukker, sest kliinik on umbes 3km kaugusel ja ülikool ise 10km kaugusel.. Aga rattureid on siin metsikult. Ikka väga palju. Samas, neile on siin ka ideaalsed tingimused loodud. Igatahes on siin tunduvalt suurem tõenäosus ratta alla jääda kui autoga pihta saada.
Ah jaa - taanlased räägivad eluhästi inglise keelt. Küsid mõne käest, et kas ta oskab inglise keelt ja saad tavaliselt vastuseks, et "no natuke" või siis "ma võin ju proovida". Ja siis tuleb nii tõupuhas inglise keel, et tihti ei ole isegi mingit aktsenti juures. Niimoodi siis.
PS: ema, mul on kõht täis ja külm ka ei ole:)
Vot. Praegu ei olegi miskit rohkem pajatada. Alles sisseelamine ja nii. Andke siis teada, et kuidas teil seal läheb, eks:)
Igatsen. Kallistan:)
Tellimine:
Postitused (Atom)