"Mine siis juba, et sa saaksid rutem tagasi tulla!"

Viimane päev lasteaias. Rõõmurohke, aga nukra varjundiga.

Uskumatu kui südamesse võivad minna tegelikult täiesti võõrad lapsed.

Nii palju tugevaid kallistusi ja värvilisi pilte.
Ja laste laul, mis võtab ikka ja jälle silmast pisara põsele.
Nii omad.

Oeh. Selle siiruse ja soojuse vastu lihtsalt ei saa, mis väikestest inimestest õhkub....

Queen - The Doors of Time

Võtan tagasi oma sõnad. Queen on tõesti esimene lavastus, kus kontrollil ja teistel etendustel on suur vahe sees.
Nüüd ma saan aru küll, miks seda Tony vaja oli :)
Mehel on Näod ja Ilmed ja HÄÄL.

Ja hea on see juba sellepärast, et rahvas tõusis jalule ja rokkis. Sellist vaatelpilti ei näe ju Vanemuise suur maja igal aastal.



Tulge!
(pilt Vanemuise koduleheküljelt)

"Mul on alati 100g liiva õuest kaasas"
(väike poiss kallab liiva kingast välja)

"Ise kuuleb nii hästi nagu kuuldeaparaat"
(suur poiss 10. klassist)

"Sa oled ise ilus nagu viinamari"
(üks teine väike poiss)


"Mis sa mulgatad!"
(esimene väikene poiss)

Kui väike käsi poeb kätte

Ma tuhat korda tänan sind, et ootasid mu ära, vend. Nüüd edasi peab minema ja süda olgu mureta. Üks roheline põrnikas mind nõndaviisi tervitas, ta ronis minu rännukotile, sealt vaatas sulle järele.

Täiesti uskumatu, kui nunnud on kõik minu rühma lapsed.
Ma olen olnud peaaegu iga päev laste laulmisest nii liigutatud, et pisarad tulevad silma. Tobe, aga...

Ja lasteaed ning kasvatajad on igatpidi mõnusad. Pole seda nõmedat iseäralikku lasteaia lõhna ega karjumist.
Ja pärast ärkamist kuulatakse rühmas näiteks Vägilasi!

Ise oleks tahtnud sellises lasteaias käia.




Ja tänane kollase rühma kevadkontsert oli kõige vahvam pidu, millel mina käinud olen.


Põrr-põrr põrnikarokk!