Põlv oligi juba peaaegu terveks saanud, aga nii ei saa ju olla. Ikka on parem, kui midagi rivist väljas on. Muidu tekib veel hea enesetunne.
Täna õnnestus mul heitest kukkuda otse õlale. Pärast seda istusin pool tundi sügavkülmutatud hernekott õla peal. Ühikas asendus see juurviljaseguga.
Praegu laseb isegi kätt liigutada. Eks paistab, kuidas ta pärast magamist on. Igatahes trenni ma ilmselt jälle ei saa mingi aeg. Fakin' jama koguaeg sellega, kuidagi ei saa vedama.
Nüüd on psühholoogide kord rääkida, et tegelikult on see kõik mul alateadvuses ja ma ise kutsun selliseid asju esile, sest ma tahan ennast kas tõestada või ma kardan midagi või on mul tähelepanu vajadus või hoopis..
Olen jah õel praegu. Mõnikord võib.
6 kommentaari:
mõtle,et see on üks mannatera suurune negatiivsuse pisike plekk sinu eluteel.
:)
Täpselt!
Tõsiasja, et õnn ei peitu rahas, on tunduvalt lihtsam taluda siis, kui raha on palju.
Ma arvan, et selle tsitaadi saab väga hästi ka antud olukorda kohandada:)
õnn ei ole rahas, aga õnn pole ka mitte selle puudumises:)!
selle õla kohta.. vähemalt sul tohutult füsioteraapia alaseid teadmisi, et käe liikuvus võimalikult kiiresti taastada:)
jep:)
ja vahel ongi hea füsioteraapiat patsiendi mätta otsast ka näha. niimoodi ma saan veeeeeel paremaks:P
Postita kommentaar