Nöpsik hüppas mulle täna hommikul kõhtu.

Otse unenäkku sisse.

Lihtsalt niisama, tal oli igav.

Ta teeb juba igasuguseid lahedaid hääli ka.

Kuulan kolme tenorit. Ma ei teagi, miks just see nüüd. On igatahes väga paeluv.

Niisamuti nagu vaikuse kuulamine.

Tegelikult ma tahaksin väga sattuda kuhugi teatrisse, kus on head ooperilauljad.

Või jalutada tänavatel, kus puudel olevatest kõlaritest tuleks "jalutamismuusikat".

Üks

ja

Kaks

Loomaelu!

aga loodus on ilus

Vihm.

Marin: Tead, kui lahe oli ärgata vihma ja sellisesse mõnusalt sombusesse ilma!

Signe: Mh, ära räägi, ma ärkasin kell seitse ja ilm oli jahe ja ilus (vihmane), suur uni oli, aga ma ei tahtnud uuesti magama jääda, sest ma kartsin, et vahepeal tuleb päike välja

Marin: :D :D :D

Signe: Terve facebook rõkkab viham üle, ma ei ole enne näinud, et nii palju inimesi veest nii suurt rõõmu tunneks...

Marin: :D

Signe: Kui ma Jumalat uskus, siis ma ütleks, Taevased Veed..aga ma ei usu...seega on need vist lihtsalt taevased veed.

Mh, mul on tunne, et ma hakkan varsti natukene hulluks minema...raamatukogus on väga umbne :)

Marin: Sa oled nii lahe :D

Signe: Täitsa tavaline, veidi üle õppinud ja vähe maganud ja jussi mahlast liiga energiline, et oma tähelepanu ainult raamatusse suunata

Väga põnev.

Mõtled, et oled rahus. Siis umbes minuti pärast löödakse kaarimajake uppi ja oled jälle "mis siis nüüd edasi saab?" küsimuse ees. Mugavust ei tohi mitte olla. :D

Krabat on üllatav tegelane. Tema tegemiste jälgimine on nagu seebiooper vaatamine. Episoodid tulevad küll välja ainult kõige kummalisematel hetkedel. Ootan juba huviga, kuhu veskipoiss oma tegemistega välja jõuab.

Sain täna ühele äärmiselt pikaajalisele probleemile võimaliku lahenduse. Aitäh. Sõbrad on lihtsalt toredus astmel lõpmatus.

Ja samas meeldivad mulle sellised laulud. Mingi kummaline külg avanes. Igal inimesel on võtmed, et avada uksi teistes inimestes. Ja tavaliselt me ei tea, mis ukse võtmed need on ega ka, mis sealt tagant valla võib plahvatada/voolata.