Sissejuhatuseks

Minu erilised lemmikteemad on: loomapildid, inimkatsed, tervise- ja meditsiiniteemalised tähelepanekud ja muidugi emotsionaalsed reaktsioonid toimuvatele sündmustele. Alustame loomapildiga.

Tere!

Nüüd võin mina ka siia kirjutada!

(Arstist on muidugi asi kaugel. Või noh ütleme nii, et ma võin ennast pidada arstidele lähedalseisvaks isikuks. )

Sõjaprintsess Xanax: Tiaara otseks keerata ja edasi künda

Kas saabki olla parem?

Zsa-zsa-zsu

Avastasin, et...

...minu ümber on ninavaheseina kõveruse või ninaluumurru ning lülisamba diski prolapsiga noormehed. Huvitav küll miks?

Marini Anatoomia 1. hooaeg, 1. osa

Elu on ikkagi nii nagu seriaalis "Grey Anatoomia"!

T2na ma tegin p2ris ise protseduure ja jagasin ravimeid ka. Kanyyli eemaldamise k2igus kysis h2rra patsient(vene keeles) juhendaja k2est, kas ma ikka oskan...Ja ma sain aru, ma sain aru! Imed juhtuvad! Ma sain p2ris palju tema jutust aru. Oiiii, kui lahe.

Ravimeid jagades jalutasin ma kandikuga vastu seina (see, et palatis oli yks ilus noormees, ei m2nginud yldse rolli) ja ravimid lendasid. Loodetavasti ei leia 6de sealt voodi hommikul veel mingeid p6nevaid tabletikesi.

Hommikul t88le tulles s6itsin liftis koos yhe arstiga ja taaskord meenus Grey Anatoomia.

P.S. Sean endale eesm2rgiks, et kui ma vanaks saan, siis ei muutu ma mitte kibestunuks ja kurjaks, nagu yks t2di bussis. Oli 22rmiselt vihane juba sellep2rast, et ma tema k6rvale suvatsesin istuda. Ta t2itsa susises. Ja hiljem virutas mu koti pihta, sest ma olevat teda l88nud. Sest loomulikult, kui ma seda tegin, siis "kindlasti" meelega! "Jaaaa"

Mul on tunne, et peaksin selle blogi ikkagi ka nö luku taha panema.

Nüüd läheb kindlasti veel palju aega...enne kui ma välja nuputan, kuidas seda teha.

Meri, lõpuks siis....

...olen ma lähedal. Merele.

Eile käisin istumas tema ääres. Ilm oli ideaalne. Kõik oli ideaalne vist.

Lõhnad(peamiselt lapsepõlvest). Värvid. Vaikus.

Istun rampsis. Keskraamatukogu. Ma olen nüüd lugeja ka :D Mõtlein, et natukene enne sulgemist klõpsan läpaka kinni ja lähen laenutan midagi toredat.

Täna algas praktika.

Ülemõde on armas. Tegelikult ma ei teagi mitu neid on? Aga mina kohtasin ühte väga toredat.

Ja vanemõed (kellega mina kokku puutusin) on ka vahvad.

Juhendaja samuti. Ma väga loodan, et ta selliseks ka jääb.

Haigla on ikka päris hämmastav. Ma polnud näinudki sellist massssinat, mis mõõdab vererõhku, pulssi ja ka kraadiklaas on seal küljes. Vinge! (olen ise ka üllatunud, et ma mingist masinast vaimustatud olen). Ja täna (5.mai) ma nägin, et mingi hapniku värk on ka seal küljes veel. Hämmmmastav!

Ja loomulikult õnnestus mul selles liblikas (see maja on liblikakujuline või natukenegi seda moodi) pärast päeva lõppu ära eksida. Läksin küll täiesti õigesse koridori, aga uks, mida ma kangekaelselt üritasin kiibiga avada...ei avanenud....Ja siis tuli üks väga armas arstitudeng või resident ning pakkus oma abi. Muidugi tema oli sama tark kui mina ega teadnud, et kõik kiibid ei tee kõiki garderoobe lahti. Aga armas oli ikkagi! Väga.

Pärast pisikest paanikat sain oma riided ka. Ülemõe abiga.