Teil on juba täna, minul eile

Kaks päeva ei ole kirjutanud. Niiii kaua.
Aga.. suurt väga midagi ei juhtunud vahepeal. Täna oli küll vaheldus jälle, käisime Lisbethiga Fyni saare põhjaosa avastamas. Ta sai nädalaks auto endale ja nüüd kasutasime võimalust. Suts halb oli ainult tänane tuul. Päris tormiks kiskus kohati, eriti kui me mere ääres ühte pisikesse vaatetorni ronisime. Seal ei saanud sõna otseses mõttes vahepeal vastu tuult hingata.
Aga muidu oli mõnus. Hea vaheldus linnale. Rannikul on väga mõnusad pisikesed linnad ja külad. Praegu küll poolenisti väljasurnud, aga suvel rahvaarv ilmselt kasvab kordades.
Hästi palju on sellist saksa moodi vahvelmaja-stiili. Ja majad on värvilised. Punased ja kollased ja oranžid ja mõnikord valged. Ja tänavad on kitsad ja unised.
Taanlaste rahvuslind on luik. Ja luiged söövad neil orase põllu pealt ära:) Me vaatasime siin luiki vist nii, nagu sakslased meil toonekurgi.
Siin pidavat ka palju metsloomi olema. Naljakas..kus nad elavad, metsa ju ei ole siin jalaga segada.
Asfaltteed on neil sellises kohas, et Eestis ei tuleks vist keegi selle peale.. kuskil vabsee võpsikus.
Eestist on taanlastel vist umbes selline pilt - kui linnas ellu jääd kõigi röövlite ja tigedate autojuhtide vahel, siis maale minnes upud sohu või murravad hundid maha. Karm maa, karm rahvas.

Reis kestis meil üle kolme tunni või nii. Ülejäänud lõuna tutvusime kohaliku kaubandusega. Siin täitsa on võimalik süüa osta, kui väga otsida ja allahindlusi leida. Ei peagi ennast pooleks maksma alati.
Minu kõige suurem kiusatus (millele ma õnneks või kahjuks järele ei andnud. Veel) oli kast kohalikku ja üllatavalt head õlut. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis 30 pudelit korraga ostes oleks ühe pudeli hinnaks tulnud umbes 6 eesti raha. Pudel oli küll 0,33L, aga ikkagi. Jube odav.
Täna eriti muud ei teinudki. Vaatasime filmi nüüd õhtul veel.

Meie juhedaja küsis reedel, et äkki meil on praktikal liiga raske? Liiga raske? Me ei pea hetkel MITTE MIDAGI tegema, lihtsalt vaatame ja käime kaasas. Ma siis ääriveeri rääkisin, et Eestis oli meil vahepeal isegi üle 6 patsiendiga vaja tegeleda ühel päeval ja me pidime ikka ise ka tegema asju..
Aga ei tohi vinguda. Muidu keeravad vindi üle:)


kui kunagi jälle mõtteid tuleb, saate ka sellest teada