Mis ma siis räägin.. ei, kirjutan on õigem öelda.
Mis ma siis kirjutan?
aaammm.. ma ei ole suve jaoks loodud ilmselt. Ma olen viimased päevad lihtsalt vaikselt surnud siin. Umbes kella ühest päeval kuni kella üheksani õhtul on täiesti mahavisatud aeg mu jaoks. Ainus eesmärk on võimalikult vähe liigutada, et jumala eest palavam ei hakkaks, kui juba on. Võib-olla peaks akna ette fooliumi riputama, siis jääb ehk toas jahedaks..
Küll vinguks, eks:)
Aga õhtud on head. Eriti täna. Pärastvihmane õhk ja pestud tänavate lõhn.
Pärast tänast terve päev kestnud koristamist on meie tuba tükis köögi ja WCga nii puhas, et ise ka ei usu. Lihtsalt istud voodi peal ja vaatad, kuidas riiulid läigivad. Lahe. Aga midagi puudutada ka ei julge.
Köögi pesin ka nii puhtaks, et nüüd peab hakkama valmistoitu sööma. Või veel parem, väljas söömas käima.
WCsse minekust ei hakka mõtlemagi.. Igatahes mitte enne, kui tuba on majajuhatajale ette näidatud.
Jaa, ma liialdan. Nagu alati:)
Kas mina olen ainuke, kes keedab teevett kolm korda järjest, sest koguaeg läheb meelest ära teed teha ja kui lõpuks meelde tuleb, on vesi jälle maha jahtunud?
Eile õhtul sai mul ootamatult piim külmkapist otsa. Ja kell oli juba üksteist läbi, st ma ei saanud enam comarketisse joosta. Päris masendav tegelikult, kui hakkad mõtlema, et külmikus ei ole üldse piima. Selline.. ebameeldiv tunne on. Mul ei juhtu seda üldse tihti, tavaliselt olen ma piisavalt ettenägelik ja hoian vähemalt liitri piima varuks.. Hommikul kohe läksin küll poodi ja ostsin kaks pakki, aga päriselt üle ei ole ma eileõhtusest vahejuhtumist ikka saanud... Mis järgmisena tuleb? Alguses unustan piima, siis juba leiva.. ja lõpuks olengi jõudnud allakäiguga nii kaugele, et unustan õigel hetkel WC paberit osta...
Ma vajan professionaalset abi.
Või siis nädalavahetust ja õhtuseid jalutuskäike ja veinijoomist ja tüdrukut, kellele ma tulen Tiimaris meelde.
5.25.2007
Ze Zermans
Umbes neli tundi enne magama minemist ei tohiks süüa, oli vist nii?
Ma just näitasin poolele pakile pelmeenidele koha kätte. Seega peaks ma umbes kell 3 hommikul magama minema, et tervislik oleks. Lahe. Kaks filmi ära vaadata. Nagu nohu:)
Täiesti lambajutt tuleb.
Lõpuks ometi läks (Tartus) taevas pilve. Mul on mingi asi päikesega Tore on küll, aga mingi hetk saab nii kõrini sellest. Praegusel juhul oli see hetk juba päevi tagasi. Nüüd võiks tulla üks hää vihm, päev otsa padukat. Siis on päikest ka hea näha jälle.
Ja sooja ma ka väga ei naudi. Suvepäevad on kohati täitsa ekstreem. Õhtud on jälle mõnusad (ööd veel paremad), aga kui vilus on 28 kraadi ja üle, siis on igasugune inimese tunne kadunud. 15-20 kraadi on kõige tegijam:)
Elu on lill? mm.. võib-olla tõesti. Osa ajast kindlasti. Aga kurat, vahepeal on elu nagu vikerkaar. Ilusam kui kõik lilled kokku, aga kätte ei saa.. On keegi vikerkaare kätte saanud? Ei ole. Mina väga loodan saada ühel ilusal päeval.
Aga senikaua tuleb see nädalavahetus üle elada ja ära raisata. Ja vähemalt järgmine nädal ka, peaaegu kuni lõpuni.
Blaah. Nüüd ma hakkan küll "Snatchi" vaatama. Before Ze Zermans:) Millegipärast mulle tundub, et see on 17. kord. Võib-olla ei ole päris täpne arvamine, aga väga lähedale kindlasti.
*trambin jalgu ja jonnin
Ma just näitasin poolele pakile pelmeenidele koha kätte. Seega peaks ma umbes kell 3 hommikul magama minema, et tervislik oleks. Lahe. Kaks filmi ära vaadata. Nagu nohu:)
Täiesti lambajutt tuleb.
Lõpuks ometi läks (Tartus) taevas pilve. Mul on mingi asi päikesega Tore on küll, aga mingi hetk saab nii kõrini sellest. Praegusel juhul oli see hetk juba päevi tagasi. Nüüd võiks tulla üks hää vihm, päev otsa padukat. Siis on päikest ka hea näha jälle.
Ja sooja ma ka väga ei naudi. Suvepäevad on kohati täitsa ekstreem. Õhtud on jälle mõnusad (ööd veel paremad), aga kui vilus on 28 kraadi ja üle, siis on igasugune inimese tunne kadunud. 15-20 kraadi on kõige tegijam:)
Elu on lill? mm.. võib-olla tõesti. Osa ajast kindlasti. Aga kurat, vahepeal on elu nagu vikerkaar. Ilusam kui kõik lilled kokku, aga kätte ei saa.. On keegi vikerkaare kätte saanud? Ei ole. Mina väga loodan saada ühel ilusal päeval.
Aga senikaua tuleb see nädalavahetus üle elada ja ära raisata. Ja vähemalt järgmine nädal ka, peaaegu kuni lõpuni.
Blaah. Nüüd ma hakkan küll "Snatchi" vaatama. Before Ze Zermans:) Millegipärast mulle tundub, et see on 17. kord. Võib-olla ei ole päris täpne arvamine, aga väga lähedale kindlasti.
*trambin jalgu ja jonnin
5.23.2007
5.20.2007
kidinate maaletooja
Nii ammu nii ammu ei ole kirjutanud.. Aga päriselt ka, millestki ei olnud vahepeal kirjutada. Ei hakka ju oma ühesugusied päevi siia üles kandma, te jääksite magama lugemise ajal...
Nüüd jälle on mõtteid.
Nädalavahetusel olin maal. Maal on hea. Maal on praegu põllud täiesti kollased ja seda isegi ilma päikeseta. Lisaks on seal 24/7 kukkuv kägu, hiidjänes ja kitsed. Õhk on nii hea, saun on õhtul veel parem ja väike saunaõlu annab viimase lihvi.
Kui liiga kaua linnas järjest olla, siis hakkab imelik. Ei saa korralikult tööd teha ega midagi. Tähendab, kindlasti saaks, aga mina küll linnas tööd ei tee. Kirjutamine ei ole minu jaoks töö, see on.. nuhtlus rohkem.
Kodus võtad hangu kätte ja loobid mitu tundi sõnnikut.. vot see on töö. Või tassid kartuleid keldrist välja. Hea on. Väga hea.
Puhkuseks jälle väike šašlõkk ja kali. Hing puhkab, mõte puhkab.
Enne nädalavahetust käisin ära Pärnus. Pärnu on.. rannapromenaad ja ülisoe päike ja meri ja tuhat pisikest purjekat. Ja jalutuskäigud kõge selle sees. Koos kidinatega.
Kõige ilusam päev Pärnus. Ja kõige ilusam..
Hea on. Kuigi ma olen mures ja väheke pahane praegu.. aga see on mööduv. Igaüks peab lõpuks ise omad otsused tegema, teiste sõnad ja mure siin väga ei loe.
Nüüd jälle on mõtteid.
Nädalavahetusel olin maal. Maal on hea. Maal on praegu põllud täiesti kollased ja seda isegi ilma päikeseta. Lisaks on seal 24/7 kukkuv kägu, hiidjänes ja kitsed. Õhk on nii hea, saun on õhtul veel parem ja väike saunaõlu annab viimase lihvi.
Kui liiga kaua linnas järjest olla, siis hakkab imelik. Ei saa korralikult tööd teha ega midagi. Tähendab, kindlasti saaks, aga mina küll linnas tööd ei tee. Kirjutamine ei ole minu jaoks töö, see on.. nuhtlus rohkem.
Kodus võtad hangu kätte ja loobid mitu tundi sõnnikut.. vot see on töö. Või tassid kartuleid keldrist välja. Hea on. Väga hea.
Puhkuseks jälle väike šašlõkk ja kali. Hing puhkab, mõte puhkab.
Enne nädalavahetust käisin ära Pärnus. Pärnu on.. rannapromenaad ja ülisoe päike ja meri ja tuhat pisikest purjekat. Ja jalutuskäigud kõge selle sees. Koos kidinatega.
Kõige ilusam päev Pärnus. Ja kõige ilusam..
Hea on. Kuigi ma olen mures ja väheke pahane praegu.. aga see on mööduv. Igaüks peab lõpuks ise omad otsused tegema, teiste sõnad ja mure siin väga ei loe.
5.11.2007
väga vajalik sissekanne
Praegu on mul Helleka sündroom. (Nimi tuleneb esmakirjeldajast). Ma teen kõike muud, et mitte õppida. Ma söön ära õuna, jalutan mööda tuba ringiratast, vahepeal teen tiiru kööki ja võtan jälle peotäie kõrvaltoa Priidu suhkruvaabaga maisihelbeid, siis vaatan Postimees Online'st uudiseid ja pärast seda võtan järjekorse õuna.. üks tsükkel kestab umbes 10 min.
Nüüd tuli tsüklisse paus sisse, sest mul tekkis suur kihk oma mõtteid teiega jagada. Tavaliselt ma päeval ei kirjuta, aga näed mida kõike ma olen valmis tegema, et õppimisest kõrvale hiilida.
Eesti ei saanud finaali. uuuuuuu. Ei ole üldse imestama panev sealjuures. No ei olnud ju nii hea laul, uppus ära teiste omasuguste sisse. Aga Ungari ja Gruusia üle on mul küll hea meel.
Väga hea ilm on täna. Mingit erilist väljaminemise soovi ei tule peale, saab rahulikult toas süüa ja kõndida ja uudiseid lugeda. Ja õppida.
Masendav, aga mul ei olegi midagi öelda praegu.. mitte midagi erilist ei ole toimunud ja kui ka on, siis sellest ei ole hea siin rääkida. Kus mu elu kadus vahepeal? Peab endale rohkem actionit sebima.. Näiteks öösel siin Pätipargis edasi-tagasi jalutama. Lõpuks ikka näkkab ja keegi tuleb küsima, et suitsu on? Ei ole? A mis sa siis mölised siin... jne.
9. mai õhtul jalutas siin tipptunnil kuni 12 politseinikku. Järelikult peab magus koht olema:)
Õun ootab. Mina ka ootan.
good things come to those who wait, they say
Nüüd tuli tsüklisse paus sisse, sest mul tekkis suur kihk oma mõtteid teiega jagada. Tavaliselt ma päeval ei kirjuta, aga näed mida kõike ma olen valmis tegema, et õppimisest kõrvale hiilida.
Eesti ei saanud finaali. uuuuuuu. Ei ole üldse imestama panev sealjuures. No ei olnud ju nii hea laul, uppus ära teiste omasuguste sisse. Aga Ungari ja Gruusia üle on mul küll hea meel.
Väga hea ilm on täna. Mingit erilist väljaminemise soovi ei tule peale, saab rahulikult toas süüa ja kõndida ja uudiseid lugeda. Ja õppida.
Masendav, aga mul ei olegi midagi öelda praegu.. mitte midagi erilist ei ole toimunud ja kui ka on, siis sellest ei ole hea siin rääkida. Kus mu elu kadus vahepeal? Peab endale rohkem actionit sebima.. Näiteks öösel siin Pätipargis edasi-tagasi jalutama. Lõpuks ikka näkkab ja keegi tuleb küsima, et suitsu on? Ei ole? A mis sa siis mölised siin... jne.
9. mai õhtul jalutas siin tipptunnil kuni 12 politseinikku. Järelikult peab magus koht olema:)
Õun ootab. Mina ka ootan.
good things come to those who wait, they say
5.08.2007
...
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/query.fcgi?db=pubmed&cmd=Retrieve&dopt=AbstractPlus&list_uids=8120293&query_hl=26&itool=pubmed_docsum
http://www.fysiot.ee/tooturg.php
https://mailhost.ut.ee/src/login.php
https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast
https://mail.kyla.ee/yyrnik/loginYyrnik.aspx
http://www.seb.ee/
http://www.cvsu.dk/wm127006
http://www.keeleveeb.ee/
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/query.fcgi?db=PubMed
http://vares.ircnet.ee/
http://meteo.physic.ut.ee/
http://www.ekspress.ee/viewdoc/056FB063E59ED304C22572CF003708CD
http://www.fysiot.ee/tooturg.php
https://mailhost.ut.ee/src/login.php
https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast
https://mail.kyla.ee/yyrnik/loginYyrnik.aspx
http://www.seb.ee/
http://www.cvsu.dk/wm127006
http://www.keeleveeb.ee/
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/query.fcgi?db=PubMed
http://vares.ircnet.ee/
http://meteo.physic.ut.ee/
http://www.ekspress.ee/viewdoc/056FB063E59ED304C22572CF003708CD
Esimene Eestis
Persse
Ma kustutasin just hetk tagasi kogu oma sissekande maha.
Mõttetu asi, aga nii ajab närvi praegu
Nüüd jääte Lübecki ja Hamburgi kirjeldusest ilma, sest ma olen enda peale nii vihane.. ei hakka seda kõike uuesti kirjutama.
Sõnaga, neli tundi pärast viimast sissekannet lahkusime ühikast. Mind jäid sinna meenutama paar vanu pükse. Kogemata.
Kell seitse hommikul lahkusime Odensest. Ja umbes kell üheksa Taanist. Kusjuures, seda viimast tegime me praamiga, mis sõidutas rongi Taanist üle mere Saksamaale. Võib-olla on see tsiviliseeritud maailmas normaalne nähtus, aga Peipsi soode vahelt tulnule küll suur asi. Saab veel lastelastelegi rääkida.
Lübeck oli ilus. Kaks päeva olime seal. Kui peaks võimalust tulema, siis minge vaatama.
Hamburg ei ole üldse ilus. Betoon ja klaas enamasti. Me tegime Kadriga turismibussiga kolm tiiru vist linnale peale. Ikka ei leidnud midagi eriti vaatamisväärset. Neil pidavat küll kõige rohelisem linn olema Euroopas ja kõige rohkem sildu Euroopas, aga see rohelisus on kuskil äärelinnas ja sillad on enamasti koledad kokkukeevitatud raudtalad. Suur linn küll, aga turistil ei ole seal miskit tarka teha. Vähemalt mitte sellistel, kellel on ainult mõnikümmend eurot taskus.
Õhtul läksime lennujaama. Tegime ühele vabale pingireale pesa ja hakkasime järgnevat 13 tundi veetma. Alguses jäi Kadri meie kodinaid valvama ja mina läksin lennujaama avastama. Pärast vastupidi.
Esimesed viis tundi ei olnud keeruline vastu pidada. Sai vahepeal ringi jalutada ja maanduvaid/õhkutõusvaid lennukeid vaadata ja ajalehte lugeda. Aga ajapikku hakkas uni peale suruma. Ostsin hingehinna eest ühe kohvi, aga see tõi veel hullema uneka peale. Nii ma lõpuks pärast kella ühte öösel kustusingi.
Seda luksust ei jätkunud kauaks, sest ilmselt just minu pea juurest oli põrand väga must ja kohusetundlik koristaja sõitsis oma kombainiga seal edasi-tagasi. Minu arust pool tundi vähemalt.
Lõpuks ma andsin alla, ajasin ennast vertikaali ja kohe oli ka koristaja kadunud.
Nüüd oli Kadri kord magada. Mina lõbustasin ennast üksikute magajate ja möödujate vaatamisega ja telefoniga netist uudiste lugemisega. Sealt tuli minu esimene info Tallinna ja toredate integreeruvate kaasmaalaste kohta. Lollakad.
Kella kuue ajal sai Kadri jälle luugid lahti ja ma sain väheke jalutama minna. Pärast mida ka pool tundi veel magada. Koristaja oli ära kadunud kuhugi õnneks.
Siis tuli check-in ja lennuk.
Lend oli OK, kui maandumine välja arvata.. ehk see ongi normaalne, et lennuk natuke enne alla jõudmist jubedalt värisema, kukkuma, rappuma ja kahele poole laperdama hakkab.. mina seda ei osanud ette näha igatahes. Viis minutit närvikõdi. Uuesti enam ei tahaks.
Maandusime Riias kusjuures. Sealt saime Kadri vennaga Valka ja Valgast tulin ma edasi juba bussiga. Ma olin juba natuke unustama hakanud neid vanu häid suitsevaid ja tolmuseid busse. Jeah.
Kohe Valgast sõitma hakates sain sõnumi Vabariigi Valitsuselt. Ärge alluge provokatsioonidele!
Welcome to Estonia...
Ja siis jõudsin Tartusse, siit kohe edasi juba koju. Oligi kõik, seiklus läbi.
Kohanemine ei olnudki nii valulik, kui ma arvasin:) Kevad tuleb küll kaks korda see aasta, aga mulle on kevad alati väga meeldinud.
Üleeile käisime Haraldi juures istumas. Seal särasid kõik. Verbaalses mõttes.
Töps: "Ma kõdistan oma tähekest!"
Tiina: "Mulle meeldib ennast nuusutada."
Helleka: "Ma olen ikka igasuguses p*****s sõitma õppinud juba"
See ongi kõige rohkem mainimist väärt sellest õhtust vist.
Oma rattaga ei oska ma hetkel sõita, sest erinevalt Taani variandist on minu omal lühike sirge juhtraud ja see on madalam kui sadul. Rattad on ka väiksemad. Seega olen hetkel väheke liiklusohtlik. Pole viga, varsti harjun ära.
No kurat, ei viitsi rohkem kirjutada. Eriti arvestades seda, et ma väga palju ennem ära kaotasin.
Ootamine treenib. Ja oma riiki on vaja ju kaitsta:)
Ma kustutasin just hetk tagasi kogu oma sissekande maha.
Mõttetu asi, aga nii ajab närvi praegu
Nüüd jääte Lübecki ja Hamburgi kirjeldusest ilma, sest ma olen enda peale nii vihane.. ei hakka seda kõike uuesti kirjutama.
Sõnaga, neli tundi pärast viimast sissekannet lahkusime ühikast. Mind jäid sinna meenutama paar vanu pükse. Kogemata.
Kell seitse hommikul lahkusime Odensest. Ja umbes kell üheksa Taanist. Kusjuures, seda viimast tegime me praamiga, mis sõidutas rongi Taanist üle mere Saksamaale. Võib-olla on see tsiviliseeritud maailmas normaalne nähtus, aga Peipsi soode vahelt tulnule küll suur asi. Saab veel lastelastelegi rääkida.
Lübeck oli ilus. Kaks päeva olime seal. Kui peaks võimalust tulema, siis minge vaatama.
Hamburg ei ole üldse ilus. Betoon ja klaas enamasti. Me tegime Kadriga turismibussiga kolm tiiru vist linnale peale. Ikka ei leidnud midagi eriti vaatamisväärset. Neil pidavat küll kõige rohelisem linn olema Euroopas ja kõige rohkem sildu Euroopas, aga see rohelisus on kuskil äärelinnas ja sillad on enamasti koledad kokkukeevitatud raudtalad. Suur linn küll, aga turistil ei ole seal miskit tarka teha. Vähemalt mitte sellistel, kellel on ainult mõnikümmend eurot taskus.
Õhtul läksime lennujaama. Tegime ühele vabale pingireale pesa ja hakkasime järgnevat 13 tundi veetma. Alguses jäi Kadri meie kodinaid valvama ja mina läksin lennujaama avastama. Pärast vastupidi.
Esimesed viis tundi ei olnud keeruline vastu pidada. Sai vahepeal ringi jalutada ja maanduvaid/õhkutõusvaid lennukeid vaadata ja ajalehte lugeda. Aga ajapikku hakkas uni peale suruma. Ostsin hingehinna eest ühe kohvi, aga see tõi veel hullema uneka peale. Nii ma lõpuks pärast kella ühte öösel kustusingi.
Seda luksust ei jätkunud kauaks, sest ilmselt just minu pea juurest oli põrand väga must ja kohusetundlik koristaja sõitsis oma kombainiga seal edasi-tagasi. Minu arust pool tundi vähemalt.
Lõpuks ma andsin alla, ajasin ennast vertikaali ja kohe oli ka koristaja kadunud.
Nüüd oli Kadri kord magada. Mina lõbustasin ennast üksikute magajate ja möödujate vaatamisega ja telefoniga netist uudiste lugemisega. Sealt tuli minu esimene info Tallinna ja toredate integreeruvate kaasmaalaste kohta. Lollakad.
Kella kuue ajal sai Kadri jälle luugid lahti ja ma sain väheke jalutama minna. Pärast mida ka pool tundi veel magada. Koristaja oli ära kadunud kuhugi õnneks.
Siis tuli check-in ja lennuk.
Lend oli OK, kui maandumine välja arvata.. ehk see ongi normaalne, et lennuk natuke enne alla jõudmist jubedalt värisema, kukkuma, rappuma ja kahele poole laperdama hakkab.. mina seda ei osanud ette näha igatahes. Viis minutit närvikõdi. Uuesti enam ei tahaks.
Maandusime Riias kusjuures. Sealt saime Kadri vennaga Valka ja Valgast tulin ma edasi juba bussiga. Ma olin juba natuke unustama hakanud neid vanu häid suitsevaid ja tolmuseid busse. Jeah.
Kohe Valgast sõitma hakates sain sõnumi Vabariigi Valitsuselt. Ärge alluge provokatsioonidele!
Welcome to Estonia...
Ja siis jõudsin Tartusse, siit kohe edasi juba koju. Oligi kõik, seiklus läbi.
Kohanemine ei olnudki nii valulik, kui ma arvasin:) Kevad tuleb küll kaks korda see aasta, aga mulle on kevad alati väga meeldinud.
Üleeile käisime Haraldi juures istumas. Seal särasid kõik. Verbaalses mõttes.
Töps: "Ma kõdistan oma tähekest!"
Tiina: "Mulle meeldib ennast nuusutada."
Helleka: "Ma olen ikka igasuguses p*****s sõitma õppinud juba"
See ongi kõige rohkem mainimist väärt sellest õhtust vist.
Oma rattaga ei oska ma hetkel sõita, sest erinevalt Taani variandist on minu omal lühike sirge juhtraud ja see on madalam kui sadul. Rattad on ka väiksemad. Seega olen hetkel väheke liiklusohtlik. Pole viga, varsti harjun ära.
No kurat, ei viitsi rohkem kirjutada. Eriti arvestades seda, et ma väga palju ennem ära kaotasin.
Ootamine treenib. Ja oma riiki on vaja ju kaitsta:)
Tellimine:
Postitused (Atom)