Kas sina näed oma pliidi pealt enda peegeldust?:)

Mis ma siis räägin.. ei, kirjutan on õigem öelda.
Mis ma siis kirjutan?

aaammm.. ma ei ole suve jaoks loodud ilmselt. Ma olen viimased päevad lihtsalt vaikselt surnud siin. Umbes kella ühest päeval kuni kella üheksani õhtul on täiesti mahavisatud aeg mu jaoks. Ainus eesmärk on võimalikult vähe liigutada, et jumala eest palavam ei hakkaks, kui juba on. Võib-olla peaks akna ette fooliumi riputama, siis jääb ehk toas jahedaks..
Küll vinguks, eks:)

Aga õhtud on head. Eriti täna. Pärastvihmane õhk ja pestud tänavate lõhn.

Pärast tänast terve päev kestnud koristamist on meie tuba tükis köögi ja WCga nii puhas, et ise ka ei usu. Lihtsalt istud voodi peal ja vaatad, kuidas riiulid läigivad. Lahe. Aga midagi puudutada ka ei julge.
Köögi pesin ka nii puhtaks, et nüüd peab hakkama valmistoitu sööma. Või veel parem, väljas söömas käima.
WCsse minekust ei hakka mõtlemagi.. Igatahes mitte enne, kui tuba on majajuhatajale ette näidatud.

Jaa, ma liialdan. Nagu alati:)

Kas mina olen ainuke, kes keedab teevett kolm korda järjest, sest koguaeg läheb meelest ära teed teha ja kui lõpuks meelde tuleb, on vesi jälle maha jahtunud?

Eile õhtul sai mul ootamatult piim külmkapist otsa. Ja kell oli juba üksteist läbi, st ma ei saanud enam comarketisse joosta. Päris masendav tegelikult, kui hakkad mõtlema, et külmikus ei ole üldse piima. Selline.. ebameeldiv tunne on. Mul ei juhtu seda üldse tihti, tavaliselt olen ma piisavalt ettenägelik ja hoian vähemalt liitri piima varuks.. Hommikul kohe läksin küll poodi ja ostsin kaks pakki, aga päriselt üle ei ole ma eileõhtusest vahejuhtumist ikka saanud... Mis järgmisena tuleb? Alguses unustan piima, siis juba leiva.. ja lõpuks olengi jõudnud allakäiguga nii kaugele, et unustan õigel hetkel WC paberit osta...

Ma vajan professionaalset abi.
Või siis nädalavahetust ja õhtuseid jalutuskäike ja veinijoomist ja tüdrukut, kellele ma tulen Tiimaris meelde.