Ma ei ole päris kindel, kas inimestel ei ole aega või neil ei ole minu jaoks aega.
Kumb variant hullem oleks? Oleneb, kelle pilgu läbi vaadata.
Kas ma ise olen ennast sellisesse olukorda viinud? Osaliselt vist küll. Kui ma kõike lihtsalt ette ei kujuta.
Mõnikord on mul kangesti tunne, et ma olen inimesi ülehinnanud. Inimesi üldises mõttes.
Näiteks. Ajakiri Muusa pannakse varsti võib-olla kinni, sest lugejaid lihtalt ei ole. Samas on mingil Cosmopolitanil ja FHMil tuhandeid ostjaid/tellijaid. Ja isegi mingi kuradi Maaja ilmub juba väga pikka aega ja ei mõtlegi tegevust lõpetada. Glämm , labasus ja seks müüb. Aga kui kuskil on sees sõna "kultuur", siis käiakse sellest kaarega mööda.
Aga ometigi juhtus täna midagi head ka. Mulle öeldi üks hästi armas kompliment. Sellise inimese poolt, keda ei ole väga ammu enam näinud. Ja kellelt ei ootaks mitte midagi sellist.
Hea soe.
11. aprill on Tartus Dagö uue plaadi esitlus. Lähen kasvõi üksi, kui kellelgi selleks aega ei ole.
3.11.2008
115 → 145
Tegelikult on mul siin kahe sissekande vahel veel üks. Umbes nagu üks peidetud vahekorrus kõrghoones, kus aga lift ei peatu.
Ma isegi avaldasin selle sissekande. Paariks minutiks. Aga siis võtsin jälle maha. Ja nüüd saan seda ainult mina lugeda. Üüüüüü. Olen ju salapärane?
Millegipärast on viimasel ajal päris tihti ühele päeval langenud veredoonorlus ja veini/õlle suurejoonelisem manustamine. Päris odavalt saab hakkama nii. Tunduvalt varem hakkab surisema.
Ma hakkasin mõnda aega tagasi Taani järgi igatsema. Küll seal oli sajaga hea olla. Kohustused olid minimaalsed (saladus peitub õiges mõtlemises:p) ja võimalused lõpmatud. Iga päev oli uudis ja avastusretk.
Seevastu praegu siin on asi negatiivis. Kõikvõimalike mõeldavaid ja mõeldamatuid jamasid tuleb igast august. Kui vanad jamad on kas lahendatud või nendega kuidagi lepitud, siis tuleb täiesti tühja koha pealt midagi uut välja.
Eile oli tööpäeva lõpuks selline tunne, et ma ostan kuuli ja laenan püstoli ja teen endale ühe teene.
Sellist kuradi mõttetut sodi... bljät. Vaheldumis on tunne, nagu oleks lasteaias ja sõjaväes.
Ma tavaliselt ei mõõda enda vererõhku, aga eile oli nii sant olla, et otsustasin järgi vaadata. Õhtuks oli mu ülemine näitaja tõusnud 30mm/Hg võrra. Ei tea küll, et sellist asja oleks mul varem lihtsalt närvipingega juhtunud.
Täna hoidsin ma tervist sellega, et vältisin teemassepuutuvaid jutuajamisi nii palju kui võimalik. Kui vaja, kõndisin ruumist minema.
Mis teha, kui pingetaluvus on nullilähedane.
Viimaste nädalate jooksul olen ma oma prioriteedid põhjalikult ümber vaadanud ja uuesti järjestanud. Saab näha, kas seekordne asetus toob rohkem edu. Elu nagu malemäng.
Aga kevad tuleb. Kuigi kevad iseenesest tekitab mulle rohkelt keerulisi hetki, siis vast summa summarum probleemide koguhulk väheneb.
Tavaliselt on nii läinud.
Ma isegi avaldasin selle sissekande. Paariks minutiks. Aga siis võtsin jälle maha. Ja nüüd saan seda ainult mina lugeda. Üüüüüü. Olen ju salapärane?
Millegipärast on viimasel ajal päris tihti ühele päeval langenud veredoonorlus ja veini/õlle suurejoonelisem manustamine. Päris odavalt saab hakkama nii. Tunduvalt varem hakkab surisema.
Ma hakkasin mõnda aega tagasi Taani järgi igatsema. Küll seal oli sajaga hea olla. Kohustused olid minimaalsed (saladus peitub õiges mõtlemises:p) ja võimalused lõpmatud. Iga päev oli uudis ja avastusretk.
Seevastu praegu siin on asi negatiivis. Kõikvõimalike mõeldavaid ja mõeldamatuid jamasid tuleb igast august. Kui vanad jamad on kas lahendatud või nendega kuidagi lepitud, siis tuleb täiesti tühja koha pealt midagi uut välja.
Eile oli tööpäeva lõpuks selline tunne, et ma ostan kuuli ja laenan püstoli ja teen endale ühe teene.
Sellist kuradi mõttetut sodi... bljät. Vaheldumis on tunne, nagu oleks lasteaias ja sõjaväes.
Ma tavaliselt ei mõõda enda vererõhku, aga eile oli nii sant olla, et otsustasin järgi vaadata. Õhtuks oli mu ülemine näitaja tõusnud 30mm/Hg võrra. Ei tea küll, et sellist asja oleks mul varem lihtsalt närvipingega juhtunud.
Täna hoidsin ma tervist sellega, et vältisin teemassepuutuvaid jutuajamisi nii palju kui võimalik. Kui vaja, kõndisin ruumist minema.
Mis teha, kui pingetaluvus on nullilähedane.
Viimaste nädalate jooksul olen ma oma prioriteedid põhjalikult ümber vaadanud ja uuesti järjestanud. Saab näha, kas seekordne asetus toob rohkem edu. Elu nagu malemäng.
Aga kevad tuleb. Kuigi kevad iseenesest tekitab mulle rohkelt keerulisi hetki, siis vast summa summarum probleemide koguhulk väheneb.
Tavaliselt on nii läinud.
3.03.2008
anger management
Inimesed on haiged ümberringi. Füüsiliselt, ma pean silmas.
Nii paljud patsiendid on oma aegu edasi lükanud või ära öelnud ja päris mitu töökaaslast on kas rivist väljas või selle piiri peal. Apteegid ja ravimifirmad kindlasti ruigavad praegu rõõmust.
Ma olen koolitustel omandanud kõvasti sellist tarkust, mida ma väga patsientide peal kasutada ei saa. Või ei oska. Ma ajan kõik selle, mida ma ei oska, puuduliku koolisüsteemi kaela, mis ei õpetanud mind fakte omavahel siduma.
Aga suur samm oleks ka see, kui ma seda tarkust iseenda kasuks tööle suudaks panna. Kättevõtmise asi, aga kätte ei saa.
Teine kättevõtmise asi on mu suhtlemisel väljenduv bipolaarsus, millega ma olen suurema ja vähema eduga juba pärs kaua jagelenud. Praegu kaotasin ma lahingu, aga sõda on veel lahtine:)
Harald andis mulle reedel ülihead muusikat täis plaadi. Praegu olen ma silmini või sees. See on ikka uskumatu, kui palju suudavad ilm ja muusika mu meeleolu suunata.
On veel üks asi, mis mu tuju määrab. Ja see läks just praegu p***se.
Kurat võtaks, mis ajast inimestel enam teineteise jaoks aega ei ole.
Nii paljud patsiendid on oma aegu edasi lükanud või ära öelnud ja päris mitu töökaaslast on kas rivist väljas või selle piiri peal. Apteegid ja ravimifirmad kindlasti ruigavad praegu rõõmust.
Ma olen koolitustel omandanud kõvasti sellist tarkust, mida ma väga patsientide peal kasutada ei saa. Või ei oska. Ma ajan kõik selle, mida ma ei oska, puuduliku koolisüsteemi kaela, mis ei õpetanud mind fakte omavahel siduma.
Aga suur samm oleks ka see, kui ma seda tarkust iseenda kasuks tööle suudaks panna. Kättevõtmise asi, aga kätte ei saa.
Teine kättevõtmise asi on mu suhtlemisel väljenduv bipolaarsus, millega ma olen suurema ja vähema eduga juba pärs kaua jagelenud. Praegu kaotasin ma lahingu, aga sõda on veel lahtine:)
Harald andis mulle reedel ülihead muusikat täis plaadi. Praegu olen ma silmini või sees. See on ikka uskumatu, kui palju suudavad ilm ja muusika mu meeleolu suunata.
On veel üks asi, mis mu tuju määrab. Ja see läks just praegu p***se.
Kurat võtaks, mis ajast inimestel enam teineteise jaoks aega ei ole.
2.26.2008
tagareas
vaid tagareas
on pilgud kuumad, vaid tagareas
vaid tagareas
targad ütlemiste tuumad
kahekesi kiirelt heidate nad välja oma peast
vaid tagareas
ei tunne aega, vaid tagareas
vaid tagareas
ahtas saalis põrkud laega,
läbi kivi, hoidke kaelast, las seal all nad hoidku peast
liiga kaua
ei ole proovind
liiga kaua
ei ole hoolind
liiga kaua
koos me istuda seal kauges tagareas
me ei tunne enam teineteise varju unepealt
mitte võõrad küll, kuid tuttavad veel ainult
ja meie hingedel on plekid nagu tekid voodi peal
vaid paar tooli kinosaalis võib meid päästa tagareas
liiga kaua
ei ole proovind
liiga kaua
ei ole hoolind
liiga kaua
koos me istuda seal kauges tagareas
koos me istuda seal kauges tagareas...
http://youtube.com/watch?v=Uv8XqySh6Ek&feature=related
on pilgud kuumad, vaid tagareas
vaid tagareas
targad ütlemiste tuumad
kahekesi kiirelt heidate nad välja oma peast
vaid tagareas
ei tunne aega, vaid tagareas
vaid tagareas
ahtas saalis põrkud laega,
läbi kivi, hoidke kaelast, las seal all nad hoidku peast
liiga kaua
ei ole proovind
liiga kaua
ei ole hoolind
liiga kaua
koos me istuda seal kauges tagareas
me ei tunne enam teineteise varju unepealt
mitte võõrad küll, kuid tuttavad veel ainult
ja meie hingedel on plekid nagu tekid voodi peal
vaid paar tooli kinosaalis võib meid päästa tagareas
liiga kaua
ei ole proovind
liiga kaua
ei ole hoolind
liiga kaua
koos me istuda seal kauges tagareas
koos me istuda seal kauges tagareas...
http://youtube.com/watch?v=Uv8XqySh6Ek&feature=related
2.19.2008
keha/vaim. stabiilsus/ebastabiilsus.
Nädalavahetuse mammutkoolitusel räägiti paljude muude asjade keskel ka stabiilsusest.
Mida suuremas ebastabiilsuses on keha (kehaosa, liiges, lihasgrupp), seda rohkem see stabiilsust treenib.
Loogiline.
Kuni teatud piirini loomulikult. Mingit piiri ületades on tulemuseks traumad.
Jälle - loogiline.
Selle teema peale läks mu mõte järjekordselt oma rada hulkurdama.
Psüühika on ju põhimõtteliselt analoogne. Väike stress - uued olukorrad, väikesed muutused, mõõdukad väljakutsed - on hea, see hoiab neuronipoisid töös ja ei lase hallainel rasva minna. Kui stressorid üldse puuduvad, siis jääb peast lollakaks. Ja kui elus muud ei olegi, kui pingeallikad, siis jääb ka lõpuks lollakaks, aga alles pärast kiiret ja kuulsusetut läbipõlemist.
Mu jutu iva on praegu selles, et ma teadsin mõlemat juba enne - nii keha kui ka vaimu kohta. Ma lihtsalt ei olnud nende vahel kunagi paralleele tõmmata märganud.
Eesti koolisüsteem pidavatki tootma inimesi, kes teavad palju fakte, aga ei oska neid omavahel kokku viia. Näevad puid, aga mitte metsa. Praktika kinnitab neid kahtlusi.
Oh, tegelikult te ei peagi mu ahhaa! hetke mõistma. Mu enda väikesed rõõmud.
Täna jõudsin jälle otsapidi ühele koolitusele. Selle abil püüti mind kohandada. Põhiline jäi meelde - tööl olles esindan ma kõigepealt viite erinevat institutsiooni, alles viimasena ennast. Ja ma töötan lipulaevas.
Lipulaevast tulles läksin otse vaatama filmi "Minu mustikakarva ööd". Nii hea pealkirjaga film ei saa halb olla.
"Iga päeva lõpuks on juustu- ja õunakook alati otsas. Aga mustikakook jääb alles. Iga kord.
Miks, mis sellel siis viga on?
Koogil ei ole midagi viga, seda lihtsalt ei taheta. Ja kook ei ole selles ju mitte kuidagi süüdi."
Mida suuremas ebastabiilsuses on keha (kehaosa, liiges, lihasgrupp), seda rohkem see stabiilsust treenib.
Loogiline.
Kuni teatud piirini loomulikult. Mingit piiri ületades on tulemuseks traumad.
Jälle - loogiline.
Selle teema peale läks mu mõte järjekordselt oma rada hulkurdama.
Psüühika on ju põhimõtteliselt analoogne. Väike stress - uued olukorrad, väikesed muutused, mõõdukad väljakutsed - on hea, see hoiab neuronipoisid töös ja ei lase hallainel rasva minna. Kui stressorid üldse puuduvad, siis jääb peast lollakaks. Ja kui elus muud ei olegi, kui pingeallikad, siis jääb ka lõpuks lollakaks, aga alles pärast kiiret ja kuulsusetut läbipõlemist.
Mu jutu iva on praegu selles, et ma teadsin mõlemat juba enne - nii keha kui ka vaimu kohta. Ma lihtsalt ei olnud nende vahel kunagi paralleele tõmmata märganud.
Eesti koolisüsteem pidavatki tootma inimesi, kes teavad palju fakte, aga ei oska neid omavahel kokku viia. Näevad puid, aga mitte metsa. Praktika kinnitab neid kahtlusi.
Oh, tegelikult te ei peagi mu ahhaa! hetke mõistma. Mu enda väikesed rõõmud.
Täna jõudsin jälle otsapidi ühele koolitusele. Selle abil püüti mind kohandada. Põhiline jäi meelde - tööl olles esindan ma kõigepealt viite erinevat institutsiooni, alles viimasena ennast. Ja ma töötan lipulaevas.
Lipulaevast tulles läksin otse vaatama filmi "Minu mustikakarva ööd". Nii hea pealkirjaga film ei saa halb olla.
"Iga päeva lõpuks on juustu- ja õunakook alati otsas. Aga mustikakook jääb alles. Iga kord.
Miks, mis sellel siis viga on?
Koogil ei ole midagi viga, seda lihtsalt ei taheta. Ja kook ei ole selles ju mitte kuidagi süüdi."
2.14.2008
norway.today.
Jaa, üks sõna, millega mu blogi kergesti üles leiab, on "KÖÖMNED". Tõsi küll, päris esimene ma tulemuste listis (veel) ei ole. Aga viies koht 2180 osavõtva lehekülje seas on ka igati tubli.
köömned köömned köömned köömned köömned köömned köömned köömned köömned
Pärast, kui ma olen oma sissekande ära salvestanud, proovin kohe guugeldada. Vaatab siis, kas eelnev rida ka muutis midagi.
Sest on ju ääretult oluline olla esimene. Esimeste seas vähemalt.
Põhikoolis, nii aastat 8 või 9 tagasi, olid meil kevadised spordipäevad käimas parajasti. Ja meie võistkonnas oli üks üle kooli popp neiu. Natuke enne lõppu küsisin, et miks ta nii mossis näoga on. "Ma lihtsalt ei ole harjunud kaotajate võistkonnas olema."
Raisk, see annab veel siiamaani mõtlemisainet.
Naljakas. Ma mõni kuu tagasi jõudsin järeldusele, et evolutsioon on eelistanud selliseid isendeid, kes on eelkõige füüsiliselt tugevad, mitte targad. Ega ajupotensiaal ei tule kunagi kahjuks, aga ainult sellest ei piisa kohe mitte. Muidugi, kaasaja sõdades on väga oluline strateegia ja ülekavaldamisoskus, aga kui asi on ikka mees-mehe vastasseisus, siis peaaegu alati jääb peale tugevam. Nii. Ja nüüd mõni nädal tagasi avaldati Postimehes artikkel, kuidas teadlased on jõudnud järeldusele, et evolutsioon on eelistanud agressiivsemaid ja tugevamaid (mehi). Hea on oma peaga väljaraalitud mõtetele sellisel viisil toetust saada every once in a while.
Täna õhtul käisime Mariniga kõrgkultuurist energiat ammutamas. Teatris ühesõnaga. Tükiks oli Ugala "norway.today". Ma ei kavatse sisust midagi rääkima hakata, aga kurat ja põrgu, kui meeletult hea tükk see oli. Idee, osatäitjad, lavaline lahendus, muusika. Kõik.
Ma hakkasin seda seosusetut sissekannet kirjutama tegelikult ainult selle pärast, et olla üleval, kuni "House" algab. Nüüd tuleb välja, et mu naaber kõrvalboksist on täna palju väsinum kui muidu ja läheb varem magama. No house today.
köömned köömned köömned köömned köömned köömned köömned köömned köömned
Pärast, kui ma olen oma sissekande ära salvestanud, proovin kohe guugeldada. Vaatab siis, kas eelnev rida ka muutis midagi.
Sest on ju ääretult oluline olla esimene. Esimeste seas vähemalt.
Põhikoolis, nii aastat 8 või 9 tagasi, olid meil kevadised spordipäevad käimas parajasti. Ja meie võistkonnas oli üks üle kooli popp neiu. Natuke enne lõppu küsisin, et miks ta nii mossis näoga on. "Ma lihtsalt ei ole harjunud kaotajate võistkonnas olema."
Raisk, see annab veel siiamaani mõtlemisainet.
Naljakas. Ma mõni kuu tagasi jõudsin järeldusele, et evolutsioon on eelistanud selliseid isendeid, kes on eelkõige füüsiliselt tugevad, mitte targad. Ega ajupotensiaal ei tule kunagi kahjuks, aga ainult sellest ei piisa kohe mitte. Muidugi, kaasaja sõdades on väga oluline strateegia ja ülekavaldamisoskus, aga kui asi on ikka mees-mehe vastasseisus, siis peaaegu alati jääb peale tugevam. Nii. Ja nüüd mõni nädal tagasi avaldati Postimehes artikkel, kuidas teadlased on jõudnud järeldusele, et evolutsioon on eelistanud agressiivsemaid ja tugevamaid (mehi). Hea on oma peaga väljaraalitud mõtetele sellisel viisil toetust saada every once in a while.
Täna õhtul käisime Mariniga kõrgkultuurist energiat ammutamas. Teatris ühesõnaga. Tükiks oli Ugala "norway.today". Ma ei kavatse sisust midagi rääkima hakata, aga kurat ja põrgu, kui meeletult hea tükk see oli. Idee, osatäitjad, lavaline lahendus, muusika. Kõik.
Ma hakkasin seda seosusetut sissekannet kirjutama tegelikult ainult selle pärast, et olla üleval, kuni "House" algab. Nüüd tuleb välja, et mu naaber kõrvalboksist on täna palju väsinum kui muidu ja läheb varem magama. No house today.
2.02.2008
Es geshcieht nict hier, aber jetzt.
Tuleb välja, et kui guugeldada sellist sõna, nagu FUNKTSIONAALDERIVAAT, siis on minu blogi esimene vastus. Ma olen niimoodi juba päris mitu vaest keemikut eksiteele viinud. Täpselt sama tulemuse saab siis, kui otsida koos sõnu "FÜSIOTERAAPIA REIELUU MURD". Lisaks keemikutele eksitan ma järelikult ka taastusravi otsivaid patsiente.
Paar õnnetut on veel sel teel sattunud minu tervise- ja keemiaportaali, aga neid otsingsõnu ma enam ei mäleta.
Enamus meist võtab vist tõesti headust enda ümber iseenesestmõistetavana. Ma ei vastanda praegu "mina" vs "nemad", ma ise mõtlen suure enamuse ajast täpselt samamoodi. Hea tervis on loomulik. Sellele ei mõelda enne, kui kuskilt midagi ära väsib ja tunda annab. Samuti on loomulik, et arst ravib kõike ja hetkega. Kui see nii ei ole, siis on midagi väga valesti.
Lähedased inimesed meie ümber on loomulik nähtus. Sellest ei ole midagi, kui neile halva tujuga vahel valusalt torgata, alati on ju olemas "hiljem", et tehtut parandada.
Isegi töötav telekapult on loomulik. Kui patareid peaks tühjaks saama, siis on normaalsus häiritud.
Ilmselt on see evolutsioonis vajalik ja kasulik omadus. Keegi ei saaks vist elada, kui peaks kõigele heale 24/7 tähelepanu pöörama. Siis kustuks tuli koopas ära või märgataks lõvi alles siis, kui pea tema hammaste vahel on.
Isegi kurja nägu rahvahulgas näevad inimesed tunduvalt kiiremini, kui rõõmsat nägu. Ellujäämiseks vajalik omadus. See on fakt.
http://aegmaha.com/?id=13228&otsing=praegu
Miks head reklaamid Eestist mööda lähevad?
Kas ma praegu ütlesin oma sissekandega midagi? Ega vist.
Aga mida muud sa teed üksinda reede õhtul, kui väljas on s**t sügis ja und ei tule. Ja keha sunnib väevõimuga järele mõtlema, mida ikkagi võib võtta iseenesestmõistetavana ja mida mitte.
Paar õnnetut on veel sel teel sattunud minu tervise- ja keemiaportaali, aga neid otsingsõnu ma enam ei mäleta.
Enamus meist võtab vist tõesti headust enda ümber iseenesestmõistetavana. Ma ei vastanda praegu "mina" vs "nemad", ma ise mõtlen suure enamuse ajast täpselt samamoodi. Hea tervis on loomulik. Sellele ei mõelda enne, kui kuskilt midagi ära väsib ja tunda annab. Samuti on loomulik, et arst ravib kõike ja hetkega. Kui see nii ei ole, siis on midagi väga valesti.
Lähedased inimesed meie ümber on loomulik nähtus. Sellest ei ole midagi, kui neile halva tujuga vahel valusalt torgata, alati on ju olemas "hiljem", et tehtut parandada.
Isegi töötav telekapult on loomulik. Kui patareid peaks tühjaks saama, siis on normaalsus häiritud.
Ilmselt on see evolutsioonis vajalik ja kasulik omadus. Keegi ei saaks vist elada, kui peaks kõigele heale 24/7 tähelepanu pöörama. Siis kustuks tuli koopas ära või märgataks lõvi alles siis, kui pea tema hammaste vahel on.
Isegi kurja nägu rahvahulgas näevad inimesed tunduvalt kiiremini, kui rõõmsat nägu. Ellujäämiseks vajalik omadus. See on fakt.
http://aegmaha.com/?id=13228&otsing=praegu
Miks head reklaamid Eestist mööda lähevad?
Kas ma praegu ütlesin oma sissekandega midagi? Ega vist.
Aga mida muud sa teed üksinda reede õhtul, kui väljas on s**t sügis ja und ei tule. Ja keha sunnib väevõimuga järele mõtlema, mida ikkagi võib võtta iseenesestmõistetavana ja mida mitte.
Tellimine:
Postitused (Atom)