Jaa, üks sõna, millega mu blogi kergesti üles leiab, on "KÖÖMNED". Tõsi küll, päris esimene ma tulemuste listis (veel) ei ole. Aga viies koht 2180 osavõtva lehekülje seas on ka igati tubli.
köömned köömned köömned köömned köömned köömned köömned köömned köömned
Pärast, kui ma olen oma sissekande ära salvestanud, proovin kohe guugeldada. Vaatab siis, kas eelnev rida ka muutis midagi.
Sest on ju ääretult oluline olla esimene. Esimeste seas vähemalt.
Põhikoolis, nii aastat 8 või 9 tagasi, olid meil kevadised spordipäevad käimas parajasti. Ja meie võistkonnas oli üks üle kooli popp neiu. Natuke enne lõppu küsisin, et miks ta nii mossis näoga on. "Ma lihtsalt ei ole harjunud kaotajate võistkonnas olema."
Raisk, see annab veel siiamaani mõtlemisainet.
Naljakas. Ma mõni kuu tagasi jõudsin järeldusele, et evolutsioon on eelistanud selliseid isendeid, kes on eelkõige füüsiliselt tugevad, mitte targad. Ega ajupotensiaal ei tule kunagi kahjuks, aga ainult sellest ei piisa kohe mitte. Muidugi, kaasaja sõdades on väga oluline strateegia ja ülekavaldamisoskus, aga kui asi on ikka mees-mehe vastasseisus, siis peaaegu alati jääb peale tugevam. Nii. Ja nüüd mõni nädal tagasi avaldati Postimehes artikkel, kuidas teadlased on jõudnud järeldusele, et evolutsioon on eelistanud agressiivsemaid ja tugevamaid (mehi). Hea on oma peaga väljaraalitud mõtetele sellisel viisil toetust saada every once in a while.
Täna õhtul käisime Mariniga kõrgkultuurist energiat ammutamas. Teatris ühesõnaga. Tükiks oli Ugala "norway.today". Ma ei kavatse sisust midagi rääkima hakata, aga kurat ja põrgu, kui meeletult hea tükk see oli. Idee, osatäitjad, lavaline lahendus, muusika. Kõik.
Ma hakkasin seda seosusetut sissekannet kirjutama tegelikult ainult selle pärast, et olla üleval, kuni "House" algab. Nüüd tuleb välja, et mu naaber kõrvalboksist on täna palju väsinum kui muidu ja läheb varem magama. No house today.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar