Ühel päeval ma ei saanudki koolis esimestesse ridadesse kohta ja pidin istuma koos Irvikassi ja Avega kaugele kaugele auditooriumi lõppu. Julm sellise nohiku jaoks nagu mina.
Aga tagumistes ridades on ju alati lõbusam. Kes vaatab filmi, kes kursavenna askeldamamist jope kallal( käimas oli mingi augu otsimine). Mina kuulusin viimaste hulka. Kõhulihaste trenn.

Ja Janar(Irvikkass) on väga "huvitavate" mõttetega noormees.
Loomulikult ka minu lemmikpatsient ergon(k)oomikas.

Nii tore, kui juhtub häid juhuseid. Ma sain Piretiga Haapsallu. Ja kuna oli nii kole ilm, siis ma läksin Epule külla ning jäin sinna laupäeva hommikuni.

Reede õhtul Haeskasse jõudes oli väljas tõesti Õudne Ilm suure tähega. Pime. Tohutult vägev ning tugev tuul. Vett sadas ka vaheaegadega alla. Tunne kui filmis. Kuidagi võimas ja masendav ühekorraga.

Epp on lihtsalt nii vahva! Ta tegi mulle pildi (kahepoolse!) ja vetsupaberirullist (selle papist osast) lossi. Ja Käti lõi ka mingi kunstiteose selle peale. Üliäge igatahes. (Ja ega Ta on siis ka tore, kui Ta mulle midagi ei meisterda:))

Öösel ärkasin ma korraks ülesse ning kuulatasin, et maru väljas ei maganud veel. Väsimatu. Seda enam oli mul mõnus mõelda, et mina olen Epu voodis sooja teki all. Külje kõrval mängulammas ja külje peal soe ning pehme (elus)kass. Ja ma usun, et Pipi magas täpselt sellises voodis nagu Epul, mis lisab asjale veel rohkem vürtsi!

Ja Piret kinkis mulle jälle ühe mütsi! :)


Uks käib ning Piret hüüab: "Oi, Beeži tuli!" Loomulikult avavad ka loomad uksi.

"Minu pere ja muud loomad mere ääres."