Ükssarve silmad

udust tulevad vastu
vetel kõndides kadunud varjud
tuvi õlale laskub
nokib nägudelt vaikuse marju
on jalaka võras
õhtul helkimas ükssarve silmad
liblik lambile laskub
süütab põlema
ilmad hämarad...

tuleb udust mu ema
istub pingile õlipuu alla
kõrgel kumavad kellad
vihmaväravad lükkavad valla
soe vari ta üle
koiduvanker kui seisatab vainul
ja valguse tera
süütab põlema
ilmad hämarad...

luite tasaselt nõlvalt
veereb alla üks mälestus hele
oled jälle mu kõrval
võtan pilli ja läheme teele
on jalaka võrast
meid jälgimas ükssarve silmad
oled jälle mu kõrval
süütad põlema
ilmad hämarad...