kartulipuder

Täna tuleb vist suht mõttetum sissekanne.. ma rohkem harjumusest kirjutan jälle. Mitte et mul midagi asjalikku öelda oleks.
Arvake ära, kas me täna käisime linnas või jah:) Ainuke vahe oli selles, et täna olime me eriti mobiilsed, ratturid ju ikkagi. Päris lõbus on sõita selle veloga, ma hakkan varsti suisa ära harjuma normaalse asendiga (et selg on sirge sõidu ajal näiteks), muidu oli mu posang ju ikka nii, et tagument oli peast kõrgemal. Voolujoonelisus:)
Alguses pidime siis minema ennast taani kunsti alal harima, aga sinna seekord ei jõudnud. Lähme mõni teine päev. Käisime hoopis sellises toredas kohas, kus saab muusikat ja sellealast kirjandust laenutada. Superäge.
Ah jaa, enne seda leidsime oma El Dorado ka lõpuks üles. Postimaja. Nad olid selle üsna hästi ära peitnud ühte siseõue. Aga mõnikord jookseb ka pimeda kana suhu hiir ehk magav kass leiab ka tera:)
Meil oli veel aega üle (tegelikult naljakas - millest meil aega üle oli? meil ei olnud niikuinii miskit teha) ja seepärast läksime jälle jõe äärde. Ja seal oli järjekordne pildistamisorgia. Nii lühikese maa peale ei ole ma ammu nii palju pilte teinud. Klõps ja meeter, klõpsklõps ja pool meetrit. Lõpuks leidsime kogemata loomaaia ka üles.
Taanlased paistavad olevat päris tervislike eluviisidega. Esiteks muidugi see, et kõik sõidavad ratastega ringi. Aga iga päev on ka hästi palju jooksjaid näha, täitsa harjumatu.
Samas, siin on ikka päris palju ülekaalulisi inimesi kaa. Mis on eelvevat arvestades natuke ebaloogiline, aga ma ei üritagi seda eriti pikalt lahkama hakata.

Taanlastele näikse lagrits väga meeldivat. Ilmselt on terve Skandinaavia poolsaar ja selle lähiümbrus ühe maistega löödud. Poes on iga teine magus asi lagritsamaitseline. Ja tuleb välja, et isegi need asjad, millel ei ole lagritsaga miskit pistmist, on nad kuidagi lagritsamaitseliseks saanud. Õeh, vastik.

(Kas keegi on üritanud selili voodis olles nina nuusata? Ma täna proovisin, jube imelik oli. Gravitatsioon, räägitakse.)

Jube veider asi taanlaste juures on veel see, et nad vilistavad pidevalt. Kõikvõimalikes kohtades.

Vähemalt üks asi läks mul meelest ära praegu, mida ma kirjutada tahtsin.
Mälu on hea, aga lühike.



(kartulipuder)