Kraadiklaasimängud

Kuidas teha oma haiguspäevad huvitavamaks.

Kraadi ennast iga poole tunni tagant, kanna saadud tulemus graafikule ja ühenda punktid värvilise joonega.
Lisaks võid teha kontrollkraadimisi enne ja pärast gripitee joomist, et näha, milline on efekt.
Kraadi ennast, seejärel kõnni koridoris kaks kilomeetrit ja kraadi uuesti. Pärast taastumist kraadi, kõnni väljas kaks kilomeetrit ja kraadi veelkord. Nii saad teada, kas ja kuidas füüsiline aktiivsus soojas ja külmas õhus mõjub.
Eriti hea, kui kodus on olemas automaatne vererõhuaparaat. Siis saab graafikule lisaks kehatemperatuurile alati lisada ka vererõhunäidud.

Mälu treenimiseks võta võimalikult paljusid rohtusid ja kõiki erineval ajal - näiteks Sudafedi tablette soovitatakse võtta 4x päevas, gripiteed ei tohi juua rohkem kui 6h tagant, kurgupastille võib võtta iga 2h tagant. Alusta iga rohuga erineval ajal ja püüa meeles pidada, millal sa pead järgmist preparaati manustama.

Kui ikka veel igav on, võib ennast Orkuti sisse logida ja seal lehekülge refreshima hakata. Ise püüad samal ajal ära arvata, kes on järmine sõber, kes ennast sisse logib.
Sama saab teha ka Postimehe leheküljel, ennustades, kas järgmine uudis on krimi-, spordi-, sise- või välisuudis.

Refreshimise vaheaegadel on võimalus oma arvuti desktopi pilti muuta. Proovi läbi kõik pildid, mis sul on, nii center, stretch kui tile seadistusega.

Harjuta hinge kinni hoidmist. Tee seda lamades, istudes, seistes, kõndides ja kõndides + kätega ringe tehes. Vaata, kas aeg väheneb lineaarselt või eksponentsiaalselt.

Kes ütles, et haige olla on igav?

võlad

Ma olen võlgu.

Kolleegile Pärnu Haiglast 15.-
Juuksurile kaks aastat tagasi 25.-
Kahe kuu internetiarve.
Kursaõele ühe shampuse.
Ühe plaadi Haraldile.
Paar tantsu.
Kutse ballile.
Auto puhastamise lumest.
Vähemalt ühe hea põhjenduse.
Väga palju vabandusi väga mitmetele inimestele.
Küllalt vastuseid teatud küsimustele.
Lõuahaagi põhikooliaegsele klassivennale.


Mulle oldakse võlgu.

Üks kook.
Üks jäätisekokteil.
Juba 10 aastat üks kiri Taanist.
Kvalifitseerumistunnistus.
Vähemalt üks hea põhjendus.
Päris palju kokkusaamisi.
Natuke vähem jalutuskäike.
Lugematu arv koosveedetud öid.
Paar vabandust.
Rühihindamine.

resultaat

Alates eelmisest sissekandest on mu blogi loetud 41 korral.
Ja mitte ühelgi korral ei olnud mitte ühelgi inimesel mitte ühtegi mõtet.
Lahe. Teinekordki.

räägi, mis sa arvad

Üks peamisi põhjuseid, miks ma siia nii vähe ja harva kirjutan, on mu eriliselt lühiajaline mälu ja/või keskendumisvõime. Mul nimelt on mõtteid küll ja oma peas pean ma üsna sageli iseendaga arutelusid, aga need lähevad mul sekunditega meelest ära.
Kuldkala mälu pidi olema 8 sekundit? Ega ma oluliselt maha ei jää.
Hakka või diktofoni kaasas kandma ja omaette kõnelema.
No ja sellepärast jõuavadki siis enamasti kibestunud ja iroonilised jutud, sest kõik huvitav on ära unustatud.

Täna unustasin vähemalt kaks mõtet ära. Aga üks jäi meelde ka.

Kõigepealt tekkis küsimus, et miks paljud inimesed tahavad olla hästi targad ja paljud tahavad olla väga heas vormis. (Kõik kindlasti ei taha, aga siiski päris suur osa.) Või siis osata mingit kindlat tegevust võimalikult hästi. Kasvõi telefoni kaugusviset.
Ja nendel inimestel ei teki üldjuhul sellist tunnet, et ma olen nüüd piisavalt tark või ilusa sixpackiga või oskan piisavalt hästi maadelda. Ikka tahaks veel natuke paremini.
Ühesõnaga, miks tahetakse olla hästi hea ja sellest veel paremaks saada? Mis motiveerib?

Mina jõudsin saunalaval ühele järeldusele. Aga.. ma vist praegu ei ütlegi, mida mina arvan.
Ma tahaks hoopis teada, mida sina arvad.
Kui sa üldse said aru, mida ma siin viis rida tagasi rääkisin ja kui sa vähegi viitsid kaasa mõelda, siis avalda oma arvamust. Ma lõpuks ütlen ise ka, mida mina asjast arvasin.

Sa pole üksi, oled üksi teiste seas.

Ma ei ole päris kindel, kas inimestel ei ole aega või neil ei ole minu jaoks aega.
Kumb variant hullem oleks? Oleneb, kelle pilgu läbi vaadata.
Kas ma ise olen ennast sellisesse olukorda viinud? Osaliselt vist küll. Kui ma kõike lihtsalt ette ei kujuta.

Mõnikord on mul kangesti tunne, et ma olen inimesi ülehinnanud. Inimesi üldises mõttes.
Näiteks. Ajakiri Muusa pannakse varsti võib-olla kinni, sest lugejaid lihtalt ei ole. Samas on mingil Cosmopolitanil ja FHMil tuhandeid ostjaid/tellijaid. Ja isegi mingi kuradi Maaja ilmub juba väga pikka aega ja ei mõtlegi tegevust lõpetada. Glämm , labasus ja seks müüb. Aga kui kuskil on sees sõna "kultuur", siis käiakse sellest kaarega mööda.

Aga ometigi juhtus täna midagi head ka. Mulle öeldi üks hästi armas kompliment. Sellise inimese poolt, keda ei ole väga ammu enam näinud. Ja kellelt ei ootaks mitte midagi sellist.
Hea soe.

11. aprill on Tartus Dagö uue plaadi esitlus. Lähen kasvõi üksi, kui kellelgi selleks aega ei ole.

115 → 145

Tegelikult on mul siin kahe sissekande vahel veel üks. Umbes nagu üks peidetud vahekorrus kõrghoones, kus aga lift ei peatu.
Ma isegi avaldasin selle sissekande. Paariks minutiks. Aga siis võtsin jälle maha. Ja nüüd saan seda ainult mina lugeda. Üüüüüü. Olen ju salapärane?

Millegipärast on viimasel ajal päris tihti ühele päeval langenud veredoonorlus ja veini/õlle suurejoonelisem manustamine. Päris odavalt saab hakkama nii. Tunduvalt varem hakkab surisema.

Ma hakkasin mõnda aega tagasi Taani järgi igatsema. Küll seal oli sajaga hea olla. Kohustused olid minimaalsed (saladus peitub õiges mõtlemises:p) ja võimalused lõpmatud. Iga päev oli uudis ja avastusretk.
Seevastu praegu siin on asi negatiivis. Kõikvõimalike mõeldavaid ja mõeldamatuid jamasid tuleb igast august. Kui vanad jamad on kas lahendatud või nendega kuidagi lepitud, siis tuleb täiesti tühja koha pealt midagi uut välja.

Eile oli tööpäeva lõpuks selline tunne, et ma ostan kuuli ja laenan püstoli ja teen endale ühe teene.
Sellist kuradi mõttetut sodi... bljät. Vaheldumis on tunne, nagu oleks lasteaias ja sõjaväes.
Ma tavaliselt ei mõõda enda vererõhku, aga eile oli nii sant olla, et otsustasin järgi vaadata. Õhtuks oli mu ülemine näitaja tõusnud 30mm/Hg võrra. Ei tea küll, et sellist asja oleks mul varem lihtsalt närvipingega juhtunud.
Täna hoidsin ma tervist sellega, et vältisin teemassepuutuvaid jutuajamisi nii palju kui võimalik. Kui vaja, kõndisin ruumist minema.
Mis teha, kui pingetaluvus on nullilähedane.

Viimaste nädalate jooksul olen ma oma prioriteedid põhjalikult ümber vaadanud ja uuesti järjestanud. Saab näha, kas seekordne asetus toob rohkem edu. Elu nagu malemäng.

Aga kevad tuleb. Kuigi kevad iseenesest tekitab mulle rohkelt keerulisi hetki, siis vast summa summarum probleemide koguhulk väheneb.
Tavaliselt on nii läinud.

anger management

Inimesed on haiged ümberringi. Füüsiliselt, ma pean silmas.
Nii paljud patsiendid on oma aegu edasi lükanud või ära öelnud ja päris mitu töökaaslast on kas rivist väljas või selle piiri peal. Apteegid ja ravimifirmad kindlasti ruigavad praegu rõõmust.

Ma olen koolitustel omandanud kõvasti sellist tarkust, mida ma väga patsientide peal kasutada ei saa. Või ei oska. Ma ajan kõik selle, mida ma ei oska, puuduliku koolisüsteemi kaela, mis ei õpetanud mind fakte omavahel siduma.
Aga suur samm oleks ka see, kui ma seda tarkust iseenda kasuks tööle suudaks panna. Kättevõtmise asi, aga kätte ei saa.

Teine kättevõtmise asi on mu suhtlemisel väljenduv bipolaarsus, millega ma olen suurema ja vähema eduga juba pärs kaua jagelenud. Praegu kaotasin ma lahingu, aga sõda on veel lahtine:)

Harald andis mulle reedel ülihead muusikat täis plaadi. Praegu olen ma silmini või sees. See on ikka uskumatu, kui palju suudavad ilm ja muusika mu meeleolu suunata.

On veel üks asi, mis mu tuju määrab. Ja see läks just praegu p***se.
Kurat võtaks, mis ajast inimestel enam teineteise jaoks aega ei ole.