Elu on ikkagi nii nagu seriaalis "Grey Anatoomia"!T2na ma tegin p2ris ise protseduure ja jagasin ravimeid ka. Kanyyli eemaldamise k2igus kysis h2rra patsient(vene keeles) juhendaja k2est, kas ma ikka oskan...Ja ma sain aru, ma sain aru! Imed juhtuvad! Ma sain p2ris palju tema jutust aru. Oiiii, kui lahe.
Ravimeid jagades jalutasin ma kandikuga vastu seina (see, et palatis oli yks ilus noormees, ei m2nginud yldse rolli) ja ravimid lendasid. Loodetavasti ei leia 6de sealt voodi hommikul veel mingeid p6nevaid tabletikesi.
Hommikul t88le tulles s6itsin liftis koos yhe arstiga ja taaskord meenus Grey Anatoomia.
P.S. Sean endale eesm2rgiks, et kui ma vanaks saan, siis ei muutu ma mitte kibestunuks ja kurjaks, nagu yks t2di bussis. Oli 22rmiselt vihane juba sellep2rast, et ma tema k6rvale suvatsesin istuda. Ta t2itsa susises. Ja hiljem virutas mu koti pihta, sest ma olevat teda l88nud. Sest loomulikult, kui ma seda tegin, siis "kindlasti" meelega! "Jaaaa"
2 kommentaari:
Õige.. nagu Greys:)
Marin, kuidas sul läheeeeb?:)
A.
Mul läheb muhedalt. Kuidas Sul? Tulen Tartusse, siis näeme! :)
Postita kommentaar