Viimase paari nädala jooksul trenni tehes ei ole olnud vist mitte ühtegi korda, kus keegi ei oleks mulle ette astunud/sõitnud/keeranud. Ja mitte niisama, et ma teen väikse kaare ja kulgen mööda, vaid ikka nii, et ma pean pidurid blokki laskma ja rabelema, et mitte ennast ja teisi vigastada. Võrdselt lollusi teevad nii jalakäijad, teised ratturid kui autojuhid. Niisiis, kui sa oled:
JALAKÄIJA
Kui sa kuuled tagant ratturit lähenemas, siis, jumala eest, ära hakka kuskile teise teeserva hüppama või küljelt küljele tammuma. Rattur on sind 99% juhul ammu näinud ja oma möödasõidu trajektoori välja mõelnud. See, kui sa hakkad ees tantsima, teeb möödumise peaaegu võimatuks. Kõnni edasi samamoodi, või kui see tundub ikka jube riskantne, siis jää kasvõi seisma.
Kui rattur tuleb eest, siis on põhimõtteliselt sama. Ära astu kõrvale viimasel sekundil, siis on otsasõit garanteeritud.
Ja veel - kui sa jalutad koeraga ja ta on jalutusrihma otsas, siis proovi ikka püsida oma loomaga ühel pool teed. See, kui ma sõidan üle jalutusrihma, võib lõppeda sellega, et koer on mul kodarates. Ja mina korjan liiva ja kivikesi naha seest välja.
JALGRATTUR
Eelnev jutt (välja arvatud koerad:p) käib ka ratturite kohta. Õnneks inimesed, kes rattaga sõidavad, saavad üldiselt aru, et ei ole sügavat mõtet mingeid ainult endale arusaadavaid manöövreid tegema hakata. 1 sekund enne möödasõitu.
Samas võiks ikkagi sõita kogu aja sellist trajektoori pidi, mis on teistele kaasliiklejatele vähemalt 3 sekundit etteennustatav. Et kui ikkagi pöörad, siis näita käega. Ja kui pidurdad, siis püüa veenduda, et taga ei ole kedagi, kes sulle lihtsalt otsa lajatab.
Ja veel - kui sõidad kõrvalteelt peateele, siis PEAB ka teisele rattale teed andma. Arvamine, et "küllap jõuan eest läbi" on ikka väga loll. Sittagi sa jõuad, kui teisel kiirus üleval on.
AUTOJUHT
Kõigepealt tahaks küsida, et KAS ON NII KURADI RASKE KÜLGVAHET HOIDA RATTURIGA?? Linnas veel saan aru - liiklus on tihe ja ei saa teise ritta minna alati. Võta siis natukenegi kiirust maha, raisk. Aga maanteel, kui ma sõidan teepeenral, kas on vaja sõita siis külgmise joone peal, nii et vahet jääb heal juhul mingi faking 30-40cm??? Ei ole võimalik tõmmata natukene telgjoonele lähemale??
Ja kõrvalteelt ettesõitmine kehtib siin ka - tihti liigub rattur tunduvalt kiiremini, kui sa üldse arvatagi oskad.
Loomuliult ei käi see eelnev väljaelamine kõigi kaasliiklejate kohta. Suurem enamus on täitsa viisakad, annavad teed, kui vaja ja vahel näitavad suunda jne:) Aga mõnest lollakast piisab, et päev ära rikkuda.
VAATA VEELKORD. VAATA UUESTI. MÄRKA RATTURIT!
16 kommentaari:
Rattur, kui sa sõidad ja teele satub jalakäija, siis võta samuti natuke kiirust maha eksole, ei ole vaja proovida, et kuhu põõsasse või auto ette kõndija pärast suurest ehamatusest hüppab, kui sa võib-olla ise juba tast möödagi oled saanud. Hirmus on ikka. (Osad rattureist vist eeldabki, et jalakäija kuhugi hüppaks, arvestades seda, mis kiirusega ja kui lähedalt nad mööda sõidavad...)
Rattur, kui sa sõidad linnas autoteel ja kõrval on ka normaalne kõnnitee, siis jumala pärast, mine kõnniteele!!! (Ma vist kunagi juba rääkisin esinemise tõenäosustest teemal "auto alla jäämine ja trahvi saamine" ning võrdlesin nende ebameeldivuse astmeid.)
Rattur, kui sa sõidad maanteel, siis esiteks sa tõenäoliselt oled arvestanud, et mingid idioodid sust lähedalt ja kiiresti mööda sõidavad, et sa sinna üldse ronisid ja teiseks kui tuleb auto siis võta sa ka ikka võimulikult äärde, eriti kui auto peab sust mööda sõitma kuskil va kurvis või enne mäge. Ei ole meeldiv.
A muidu, ole terve (see käib ka eelnevate nõuannetega kokku...et kuidas terveks jääda).
Nii, ma alustan tagantpoolt.
Maanteel sõidan ma alati nii servas, kui võimalik. Kui on tekitatud normaalne teepeenar (nagu näiteks Tln mnt), siis on mul meeter ruumi ja mure murtud. Aga näiteks Valga mntl ei ole mul vahepeal mitte mingit muud võimalust, kui sõita koos autodega.
Kui ma sõidan linnas sõiduteel umbes 30km/h, siis ei ole see ju nii suur hoo mahavõtmine autojuhi poolt? Ja kui ma sõidan ühel hetkel sõiduteel, siis kõnniteel ja siis jälle sõiduteel, ajab see autojuhte veel rohkem segadusse. Sest ma pidevalt kaon ära ja tekin jälle tagasi.
See, ja sinu esimene mure, et ma jalakäijate juures hoo maha võtaksin, nulliks täiesti ära trenni mõtte. Ma pidurdan, et sõita kõnniteele. Kiirendan. Siis pidurdan, et jalakäijatest vaikselt mööda sõita. Kiirendan. Siis pidurdan, et jälle sõiduteele tagasi sõita.
Et trenn mingit effekti annaks, pean ma sõitma alates ~28km/h. Alla selle on heal juhul soojendus.
Ah jaa, et sa mind pärs koletiseks ei peaks, kallis Helleka, siis ma ALATI pidurdan ja võtan hoo maha, kui mu teel on lapsed ja/või lapsevankriga emad.
Ja teistest sõidan mööda nii suure kaarega, kui see vähegi võimalik on.
Tubliltubli...eks ma oota siis, kuni ma lapse saan, siis ratturid hakkavad minu läheduses pidurdama. :p
A sõida siis kogu aeg kõnniteel linnas. Misasja sa siiberdad, ega need kõnniteed nii tihti ka ei teki ja kao. Pealegi kui sa sõidad autoteel 30 km/h siis auto, kes su taha juhtub, peab sust ikkagi mööda sõitma, muidu teised autojuhid söövad ta ära ja vaat siis selle möödasõiduga on alati nii, et kuna koguaeg tulevad autod vastu, siis on selline no-eks-näis-kas-mahun-tunne. See on puhas mure ratturi elu pärast. Kohe üldse, et tahaks neid alla ajada, siiani pole juhtunud ka, on ikka mahtunud...
Ja seleta mulle veel seda nähtust, et kui on olemas uhiuus rattatee (Võru tänaval), siis miks osad idioodid sõidavad ikkagi selle kõrval autoteel? Vot see küll kohe päriselt ärritab.
Ja ja muidu see trenni mõte....mine siis sõida mingeid va staadioniringe, kui sa nii väga trenni tahad teha. Või mine kuhugi jõusaali, seal on need kohapeal sõitvad rattad, nemad ka ei jää tavaliselt autodele ette.
Aga tegelikult ok, ega ma ei väidagi, et kõik ratturid või sina pahasti liikleksid, aga osadel paistab küll ükskõik olevat, kas autojuhi või jalakäija närvid jäävad alles või ei. Ja eriti kole on see just selletõttu, et autojuhtide närve kulutab mure selle va ees tolkneva ratturi elu pärast. Päh.
Ma ju ei saa kogu aeg kõnniteel sõita. Ise sa ütlesid, et see ehmatab jalakäijad kraavi. Teine probleem on äärekivid. Väga paljudes kohtades ei ole sõiduteega ristumise kohas sujuvaid peale- ja mahasõite, vaid järsud äärekivid. Seal pean ma praktiliselt seisma jääma, et mitte ratast lõhkuda (mul on tagavõll läinud vähemalt viiel-kuuel korral pooleks). Ja sõiduteed ületades peaks vabsee sadulast maha tulema, et ohtlike olukordi vältida. Jällegi - mis mõte sellisel trennil oleks?
Selle Võru tn rattatee kohta ei oska kommenteerida. Ei ole ise seal sõitnud. Ju siis see suhtumise/harjumise asi ole, et sõidetakse autoteel.
Kas sina läheksid kuhugi jõusaali mingi trena peale, kui sul oleks valida lumelauaga mäest laskumise ja jõusaali vahel? Või kas sa kujutad ette, et ma sõidan kuskil staadionil 100+ ringi?
Need vähesed kohad, kus on eraldi rattatee (linnast väljas), on viimseni koormatud jalutajate ja rulluisutajatega. Seal juhub õnnetusi mitu korda sagedamini kui ükskõik mujal.
Iseeee tead. Lihtsalt mina kardan rattureid...siis kui ma autoga sõidan. Jala polegi nii hullu, noorel inimesel süda veel korras, elan need ehmatamised üle ka.
Ma ei üritagi musta valgeks rääkida, ma lihtsalt püüan selgitada, miks ma sõidan seal kus ma sõidan:)
Loomulikult see vahepeal segab autojuhte ja jalakäijaid. Aga see on nagu suht paratamatus ju.
Sellepärast ei saa rattasporti kui sellist ära keelata.
Mida priit kirjutas. Mööda staadionit ringide uhamist ei saa võrreldagi maastikul sportimisega.
Jutt jumala õige. Maastikul (kuskil metsas näiteks) oleks kõige mõnusam kulgeda. Ja kõige vähem kaasliiklejaid segav samuti. Aga Tartu ümbruses on ainult üks selline koht - Jäneserada. Ja see on kahjuks jube lühike.
Ja ma lihtsalt ei saa aru neist inimestest, kes trekisõitui teevad:D Ainult ringiratast nad ju sõidavadki:D
Mmm...ilmselgelt mõtlesin ma seda staadioni juttu jõle tõsiselt, mhmh.
:P
Ärge lihtsalt auto alla jääge!
PS Toomemäe nõlvadel saab teha sellist maastiku sõitu, et ikka on maastik, olen näinud. Kuigi...seda ma ka ei soovitaks vist. Ei, kohe päris kindlasti mitte.
Jäneserajaga on sama jama, seal liigub ka päris palju inimesi jalgsi, lemmiloomadega ja väikste lastega. Ühtegi sellist kohta, kus saaks ainult rattaga vabalt rallida Tartus mina küll ei tea.
Ma eile just käisin Jäneserajal. Ja oli tõesti tihe liiklus. Eelmine aasta oli nagu rahulikum.
Kõige hullemad on sellised jalutajad/kepikõndijad/jooksjad, kellel on kõrvaklapid peas. Nii ei kuule vasbee, kui ma taga pidurdan või hõikan või mida iganes teen.
Aga Tartus tõesti ei ole ratturitele ühtegi eriti head kohta. Tõravere juures on küll head metsarajad (Vargamäe oli selle koha nimi vist), aga sinna on umbes 20km maad. Ja autot mul ka ei ole.
Lisaks metsas müttamisele saad ka 20km sinna maanteel sõita. Tagasitulek võib lõdvestusena kirja minna :D
Ühel ilusal päeval olen ma nii heas vormis, et sõidan 40km maanteed ja 20km maastikku ära küll:) Praegu jõuaks seda kilometraaži läbida ehk ainult maanteel.
Aga Valga mnt on minu arvates kõige rattavaenulikum tee üldse. Nii teeolude kui liikluse poolest.
Vapramäe, Priit, siiski Vapramäe...
Jaa, õigus. Muidugi Vapramäe. Shame on me.
Mul on Tammsaare teosed ikka väga hinge läinud:D
Postita kommentaar