"ma olen tark"

Peaaegu kaks nädalat ei ole kirjutanud. Häbi mul olgu.
Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Näiteks leidis Viljandi, et neil ikka on mu teenuseid väga vaja. Hoolimata ennemast tagasiajamisest. Muidugi, loogiline ka, et ilma minuta ikka kuidagi ei saa ju:)
Augustis näeme peamiselt Viljandi vahel seega.
Enne seda, kui Viljandi oma abipalvetega minu poole pöörduda jõudis, avastasin ma sellise toreda asja nagu arheoloogiline väljakaevamine. Noor mees, tahtmist on, miks mitte. Töö on väga hea trenni eest, lisaks saab hea ilma korral mõnusalt päikest (halva ilmaga on küll natuke nutusem) ja vahel võib päris toredaid asju leida. Luid ja potikilde ja saapatalla näiteks. Mõnel on nii vedanud, et on kahurikuuli või iidse noa otsa sattunud. Ja mõni lubas nii kaua kaevata, kui täisvarustuses rüütli kätte leiab.
Raha makstakse ka kõige selle nalja eest iga nädala lõpus kätte.
Miinuseks on tõsiasi, et ma ei ole harjunud labidaga 8h päevas kühveldama. Seljale võib kergesti hakata nii.
Esimese nädala palga eest lasin juba oma ratast tuunida. Nüüd on päris püss, kiirust on mõnusaste juures. Saab juba inimese moodi linnatänavaid ja teid mõõta ja autodele foori tagant minnes ära teha.
Jeee-jeeee, mina olengi rattapede. Olen jah. Palju ei puudu, et uhke ka oleks enda üle.

Täna olid katsed magistriõppesse. Poolteist tundi ja see otsustabki ülejäänud kaks aastat elust. Lahe. Ma hakkasin küsimuste vahel isegi mõtlema selle peale. Kaua ei saanud, sest iga 45 sek tagant tuli uus slaid uue küsimusega ette.
Tulemust veel ei tea. Homme tean.
Kõige parem vastusevariant oli küsimusele "Elektrostimulatsiooni kasutatakse...?" "... patsiendi motiveerimiseks":D
Võib-olla see teistele ei ole see nii naljakas, aga ma kujutasin elavalt ette, kuidas ma patsiendile voolu annan, kui see hakkama ei saa harjutustega... "don't be a wussy..bzzzzzzzzzzz".

Samas on elu kuidagi veider viimasel ajal. Üks hetk tundub, et kõik on hästi ja super ja lill. Paari silmapilguga tuleb välja, et ei ole lootustki... Antud hetkel ei ole see maniakaaldepressiivsus ega midagi sellist, praegu on lihtsalt.. liiga paljude muutujatega võrrand...

Minu jaoks on alati olnud kaks peamist põhjust - "ma tahan" ja "ma ei taha/ei viitsi". Ja siiani on see täitsa hästi toiminud. Nüüd enam järsku ei tööta. Ma ju tahan, väga kõvasti tahan, aga ei saa.
Kuskil on mingi viga sees, miks see ei tööta. Sellesse võrrandisse on märgiviga või vale muutuja sattunud. Peab selle üles leidma ja ära parandama.
Lihtne.