short on money but long on time

Domino küpsised on kuratlikult head. Ja kui piima ka peale juua, siis ei oskagi väga muud tahta.

Rattaga on ka hea sõita. Minu omaga küll peamiselt maastikul ja Tartus läheb maastikuna kirja põhimõtteliselt ainult Jäneserada. Aga no ei ole väga viga, saab linnas ka sõidetud.
Täna käisingi Jäneserajal jalutajaid terroriseerimas. Ma ei tee seda tegelikult üldse meelega, aga nad jalutavad koguaeg tee peal ees ja siis ma pean neist slaalomiga mööda saama. Hästi lähedalt, et mitte kraavi sõita. Nii olen ma vist juba päris hulga inimesi ehmatanud ja närvi ajanud.. nojah, mis sa teed. Ratas tahab ju sõitmist.

Eile oli heahea päev. Töö kaitsmine läks nagu õlitatult. Nüüd on selline kergendus, natuke isegi liiga äkki sai kool läbi. Nüüd ärkad hommikul üles.. ja mitte midagi ei ole vaja teha. Ei ole kiiret kusagile, ei ole tähtaegu... Küll see kõik jälle tagasi tuleb, ja tõenäoliselt üsna kiiresti. Aga praegu on küll vabadus astmes neli. (Ma tean, kõik, kellel praegu sess on, tahaks mulle ilmselt mingi kõva esemega pähe virutada:D)

Eile oli küll ilus ja hea ja super päev, aga ikkagi oli midagi puudu. Oleks tahtnud oma suurt rõõmu kellegagi ka jagada. Õhtul jalutada, rääkida.. Aga no alati ei saa seda, mida hetkel tahaks, onju.
Eile aitas mind hädast välja Tiina, kellele ma umbes 12 öösel külla läksin. Öösel aias šokolaadi söömine, ööbiku kuulamine ja maastilmast rääkimine oli super. Nii hea, et on selliseid sõpru:)

Nojah. Homme on Helleka sünnipäev. Saab jälle rahvast näha, viimasel ajal ongi harvaks jäänud meil need kokkusaamised.
Ja edasi..? Edasi ei tea. Mitte midagi ei tea praegu.
Aga loodan kõige paremat.