Kodus käib elu.
Maal ikka väga lihtsalt igav ei hakka, vähemalt kui ise piisavalt nakerjas olla. Ilmselt on sama ka linnas, aga ma juba kord olen selline maapäss.
Oli vaja puid vedada. Autoga, käru taga ja puha. Probleem oli natuke ainult selles, et sellel kärul ei põlenud tuled ja ei olnud ülevaatust. Isegi numbrimärki ei olnud küljes. Ja kuna ma väga ei taha sellise jubinaga alevis sõita, siis ma sõitsin suht kiiresti, nii umbes kaheksakümnega. Turvavööd ei märganud ma üldse kinni panna. Ah jaa, ma unustasin juhiloa ka koju. Aga kõige selle eest sain ma endale soome kelgu, visu puusuusad, kolm hangu, kaks reha ja kühvli.
Külaelu:)
Õhtul oli vist üks kõige sürrealistlikemaid olukordi. Me istusime emaga maja taga ja ootasime elektrikuid. Kell 1 öösel.
Täna hommikul kell 7.07 ärkasin ma selle peale üles, et mu akna taga murdus kastanipuu maha. Tuulevaikuses.
Praegu sõin just ühe käega salatit. Ja lähen bussi peale, et sõita Kihnu. Pool nägu on rõõmus, sest ma saan jälle üle pikapika aja Kätlinit näha. Teine pool nägu ei ole nii rõõmus, sest seal on üks lollakas ohatis.
(*nakerjas tähendab kodavere murrakus hakkajas)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar