Signe ja Tarvo elavad selles korteris, kuhu mina kunagi elama pidin minema.
Imelikud seosed.
Ma võtsin endale raamatukogust raamatu Stingist, Robbie Williamsist ja jazzist.
Ja Duke Ellingtoni plaadi.
Üle pika aja on huvi.
Lahe.

Iseseisev töö.
Iseseisev töö.
Iseseisev töö.
Iseseisev töö.
Iseseisev töö.
Arvestus.
Arvestus.
Arvestus.
Arvestus.
Arvestus.
Arvestus.
Arvestus.
Arvestus.
Arvestus.
Eksam.
Jne.
Aga me käisime Tiinaga parte söötmas. See oli tõeliselt mõnus.

Uskumine

Aeg-ajalt helistab mulle üks ema sõbranna ja palub eesti keele harjutstes abi. Poja aitamiseks loomulikult.

Täna oli selline päev.

Ja ma imestan iga kord, kui ma tunnen tema suurt ja tugevat usku minu võimetesse.



Minu eesti keele oskused ja vaist on ju teada :)
Ainult vist mitte talle.
Inimesed ei taha mõista, et kui sa õpid/õppisid kirjandust, siis tegelikult see ei võrdu eesti keele õppimisega....
Aga noh, las siis olla.

Eks ta usub, sest nii on tal kindlam.
Vahel on tegelikult hea mõelda, et keegi nii usub. Sinusse. Vahet siis pole, miks.
Ahjaa. Priit? Kus Sa oled?

Hetk vaikust

Kuulsin täna kogemata Janek Kraavit Vikerraadiost.
Jeerum, kui hea tunne tekkis. Nii tore oli kuulda seda tuttavat häält rääkimas. Kirjandusest! Heheee :)

Ja nüüd ma kuulan jutusaadet Helin-Mari Arderiga.
Taasavastasin selle toreda naeratades laulva muusiku.

Sellistel hetkedel polegi väga raske uskuda, et kõik on mõnusasti.



Njah.

Just.

Before sunset.

Täna vaatasin.
Uuesti.
Niisugust kohtumist ma ootangi uuelt aastalt.
Ja see pani kõik liikuma.
Katarsis, mida ma ammu tunda pole saanud.
Niihea. Heahea.
Ma lähen ballile nüüd.
Muutun heal juhul kaheks tunniks hallitriibulisest kõrvitsast...millekski muuks.

Nina Simone filmis "Before Sunset"

Homme lõunast lähen ära maale. Levist välja.
Valge lume sisse.
Enne tagasi ei tule, kui tööinimesed jälle toimetama hakkavad.

Ilusat jõuluaega, tupsununnud!

Kuidas me tookord ilma internetita...
Tuisk tõi üleeilseid uudiseid voortelt,
lumevall, hari terav, selgroog kuri,
sisalikuna joonistus väsinud õuele,
kus aiateibad tulistasid taevatähti.

Kuidas me ikka veel ilma internetita...
Kui loojangu suhkrustunud mesi
meid üle härmas metsade osatab.
Mis selle Soome kunstniku nimi oligi,
kes need õhtud õhtuiks joonistas?

Kuidas me juba jälle ilma internetita...
Tuumaseene riismed, ta lookas lamellid
lagunevad, lahustuvad sügisvärskesse öhe.
Ja kaneeliga ahjuõunad on pliidi all küpsed,
ämblikul, va sulil, üheksa lõbusat jalga.

Asko Künnap ''Su ööd on loetud''.