Aeg-ajalt helistab mulle üks ema sõbranna ja palub eesti keele harjutstes abi. Poja aitamiseks loomulikult.Täna oli selline päev.
Ja ma imestan iga kord, kui ma tunnen tema suurt ja tugevat usku minu võimetesse.
Minu eesti keele oskused ja vaist on ju teada :)
Ainult vist mitte talle.
Inimesed ei taha mõista, et kui sa õpid/õppisid kirjandust, siis tegelikult see ei võrdu eesti keele õppimisega....
Aga noh, las siis olla.
Eks ta usub, sest nii on tal kindlam.
Vahel on tegelikult hea mõelda, et keegi nii usub. Sinusse. Vahet siis pole, miks.
Ahjaa. Priit? Kus Sa oled?
1 kommentaar:
Mina olen ühes ilusas kohas. Oma oaasis keset seda pruuni talve.
Aga juba homme tahan ma sinuga kokku saada. Onju.
Postita kommentaar