Nonii. See on siis ametlikult minu viimane sissekanne, enne kui ma Eestimaa lume oma saapamustrist sulatan.
Väga pikalt ei jõuagi kirjutada, täna on koguaeg kell kiire olnud. Tegin näiteks ühe järjekordse "sigahästi" korraldatud eksami. Tänane oli selline eksam, kus õppejõud ei mäletanud, et ma eksamit andma tulen, ja oli puhkusele läinud. Sellest ehk kunagi pikemalt rubriigis "meie teaduskonna eksamite top 10"
Aga praegu on siis järjekord asjade kojuviimise käes.
Homme õhtul tulen Tartusse tagasi, et siis neljapäeval kell 8.15 oma trippi alustada Tartu bussijaamast.
Enamiku teist ma nüüd enne ei näe, kui alles südakevadel (siinkohal vabandust, Helleka, meil vist ikka ei õnnestu enne ärasõitu näha, sest homme õhtul sa minu andmetel suusatad. Kahju).
Mis ma ikka oskan öelda, olge tublid vahepeal. Puudust hakkan ma teist nii kui nii tundma. Ma loodan, et te ka mind päris ei unusta vahepeal:) Aga ehk ma saan ikka mõnikord msnile ja blogile ka ligi, siis saan rääkida, mis ja kuidas.
Stay beautiful:)
Kallistan.
(Kätlin, tead küll, kui tugevasti:p)
1.30.2007
1.28.2007
Talvest marjadeni
Haigeks jäin, raisk.
Eile oli tegelikult elulill päev. Puhas talverõõm. Me tegime kõikvõimalike kohtade peale lumeingleid näiteks. Siis käisime õega metsas pildisessioonil. Lõpuks läksime ühe megajärsu mäe peale kelgutama. See mägi on ikka tõsiselt järsk, tal on kõrgust tunduvalt rohkem kui pikkust. Lahe:) Natuke niru on ainult see pisiasi, et üldse mitte kaugel mäest kasvavad puud. See tähedab, et tihti tuleb oma liuvahendilt evakueeruda, et mitte vastu puid sõita. Samas, see lisab ka omajagu vürtsi:)
Seekord jäid kõik kelgud ja värgid terveks. Ja kelgutajad jäid ka terveks (kusjuures, sellist asja ei juhtu kaugeltki mitte iga kord:p)
Tehakse ikka häid asju maailmas. Saunu näiteks. Aga seal ei saanud ma ka ilma lumeta hakkama, väike kohustuslik tiir lumehanges tuli ära teha:)
Aga kuskil lumeinglite ja saunaõlle vahel ma igatahes haigeks jäin. Ajastus on muidugi super. Üsna väike lootus, et ma kolme päevaga terveks saan. Hõissa.
Aga üldiselt tunnen ma ennast viimasel ajal üsna hästi:) Elu on täitsa sisse tulnud.
Ma ei saa ikka oma mõtetest üle või ümber. Näiteks: miks öeldakse, et "kadus nagu vits vette"? Vits ei kao vette. Tina kaob küll tuhka ja nõel heinakuhja, aga vits ei kao vette ära. Selleks peab väga kiirevooluline jõgi olema..
Siis - miks kutsutakse säärelihaseid "sääremarjaks"?? Mis on nendel lihastel marjadega pistmist? Ja marjadest rääkides - kust tuleb väljend "kulub marjaks ära"?? Miks ei võiks sama hästi rääkida, et "see kulus küll õunaks ära" või "kulus kurgiks ära"??
Vabandust, aga ma ei saa vähem mõelda.
Mulle öeldi mõni päev tagasi kõige lahedam asi kallistamise kohta, mis ma kuulnud olen: "Kui ma veel kõvemini kallistaksin, siis oleksin teisel pool sind":)
Kas teile on midagi nii toredat öeldud?
Eile oli tegelikult elulill päev. Puhas talverõõm. Me tegime kõikvõimalike kohtade peale lumeingleid näiteks. Siis käisime õega metsas pildisessioonil. Lõpuks läksime ühe megajärsu mäe peale kelgutama. See mägi on ikka tõsiselt järsk, tal on kõrgust tunduvalt rohkem kui pikkust. Lahe:) Natuke niru on ainult see pisiasi, et üldse mitte kaugel mäest kasvavad puud. See tähedab, et tihti tuleb oma liuvahendilt evakueeruda, et mitte vastu puid sõita. Samas, see lisab ka omajagu vürtsi:)
Seekord jäid kõik kelgud ja värgid terveks. Ja kelgutajad jäid ka terveks (kusjuures, sellist asja ei juhtu kaugeltki mitte iga kord:p)
Tehakse ikka häid asju maailmas. Saunu näiteks. Aga seal ei saanud ma ka ilma lumeta hakkama, väike kohustuslik tiir lumehanges tuli ära teha:)
Aga kuskil lumeinglite ja saunaõlle vahel ma igatahes haigeks jäin. Ajastus on muidugi super. Üsna väike lootus, et ma kolme päevaga terveks saan. Hõissa.
Aga üldiselt tunnen ma ennast viimasel ajal üsna hästi:) Elu on täitsa sisse tulnud.
Ma ei saa ikka oma mõtetest üle või ümber. Näiteks: miks öeldakse, et "kadus nagu vits vette"? Vits ei kao vette. Tina kaob küll tuhka ja nõel heinakuhja, aga vits ei kao vette ära. Selleks peab väga kiirevooluline jõgi olema..
Siis - miks kutsutakse säärelihaseid "sääremarjaks"?? Mis on nendel lihastel marjadega pistmist? Ja marjadest rääkides - kust tuleb väljend "kulub marjaks ära"?? Miks ei võiks sama hästi rääkida, et "see kulus küll õunaks ära" või "kulus kurgiks ära"??
Vabandust, aga ma ei saa vähem mõelda.
Mulle öeldi mõni päev tagasi kõige lahedam asi kallistamise kohta, mis ma kuulnud olen: "Kui ma veel kõvemini kallistaksin, siis oleksin teisel pool sind":)
Kas teile on midagi nii toredat öeldud?
1.23.2007
+
-
Täna tegin eksmi siis. Fakin' hell, haigemat asja ei saa olla, kui see korraldus. Eksam pidi hakkama kell 9. Läksin kohale kell 8.40, lihtsalt et oleks kohal varakult, ehk saab varem sisse ja nii (suuline ekasm). Kuna sisse hakati võtma registreerimise järjekorras, olin mina suht viimane. Öeldi, et inimese peale kulub 10min, inimesi oli seal umbes 16 - järelikult peaks kokku minema kaks tundi ja natuke peale. Seal ei olnud mõtet passida, tulin vahepeal ära koju. Tagasi läksin 1,5h hiljem. Ja hurraa - vastanud oli ainult kolm inimest. Kolm!!! Jäin siis sinna passima.. Ootasime seal kuni poole üheni, siis tuli uudis, et rohkem inimesi vastu ei võeta, eksam läheb edasi kella kahest. Jälle pooltesit tundi aega passida.... Siis, kell kaks läksime kohale. Kolmandat korda juba. Ootasime seal pool tundi, enne kui suvatseti eksamit edasi teha. 15.30 sain siis lõpuks eksamiga ühele poole. 9-15.30. Jah, ilmselt ma planeeringi oma päevad niimoodi, et mul oleks aega eksamit teha üle kuue tunni. Lihtsalt nii igaks juhuks. Mhm.
Vot nii käivad asjad.
+
1.Täna oli esmaklassiline talveilm. Külm, karge, selge. Ja kõige olulisem - lund oli rohkem ja veel:) Ja siis me läksime Mariniga jõe äärde jalutama. Kohe pärast seda, kui olime pannkooke söönud:) Jõgi oli super. Kell oli juba õhtu ja väljas pime.. samas ei olnud ka pime, sest lumi oli ju valge. Ja mõnusad valged puud tumesinisemusta taeva ees. Ja jõgi tegi häält. Õigemini tegi seda jõehaldjas, kes mööda läks. Kõik arvavad, et need on jäätükid, mis vees vaikselt ujuvad ja vastu kaldaid krõbisevad.. aga need on jõehaldjad. Nad saavad alguse kuskil päris jõe alguses, on sellised väiksed ja läbipaistvad. Mida edasi, seda rohkem nad kasvavad.. kuni järveni välja, siis on nad juba nii suured, et saavad järvehaldjaks. Ja katavad järve kinni talvel.
See oli nii rahustav ja hea. Pärast eksamit veel eriti.
2.Täna said vist nii mõnedki asjad natuke selgemaks. Niipalju, kui võimalik.
"Bussid ei sõida nii hilja. Vist." Kõige parem asi, mis mulle lähipäevadel öeldud on. Te ei peagi aru saama:)
Täna tegin eksmi siis. Fakin' hell, haigemat asja ei saa olla, kui see korraldus. Eksam pidi hakkama kell 9. Läksin kohale kell 8.40, lihtsalt et oleks kohal varakult, ehk saab varem sisse ja nii (suuline ekasm). Kuna sisse hakati võtma registreerimise järjekorras, olin mina suht viimane. Öeldi, et inimese peale kulub 10min, inimesi oli seal umbes 16 - järelikult peaks kokku minema kaks tundi ja natuke peale. Seal ei olnud mõtet passida, tulin vahepeal ära koju. Tagasi läksin 1,5h hiljem. Ja hurraa - vastanud oli ainult kolm inimest. Kolm!!! Jäin siis sinna passima.. Ootasime seal kuni poole üheni, siis tuli uudis, et rohkem inimesi vastu ei võeta, eksam läheb edasi kella kahest. Jälle pooltesit tundi aega passida.... Siis, kell kaks läksime kohale. Kolmandat korda juba. Ootasime seal pool tundi, enne kui suvatseti eksamit edasi teha. 15.30 sain siis lõpuks eksamiga ühele poole. 9-15.30. Jah, ilmselt ma planeeringi oma päevad niimoodi, et mul oleks aega eksamit teha üle kuue tunni. Lihtsalt nii igaks juhuks. Mhm.
Vot nii käivad asjad.
+
1.Täna oli esmaklassiline talveilm. Külm, karge, selge. Ja kõige olulisem - lund oli rohkem ja veel:) Ja siis me läksime Mariniga jõe äärde jalutama. Kohe pärast seda, kui olime pannkooke söönud:) Jõgi oli super. Kell oli juba õhtu ja väljas pime.. samas ei olnud ka pime, sest lumi oli ju valge. Ja mõnusad valged puud tumesinisemusta taeva ees. Ja jõgi tegi häält. Õigemini tegi seda jõehaldjas, kes mööda läks. Kõik arvavad, et need on jäätükid, mis vees vaikselt ujuvad ja vastu kaldaid krõbisevad.. aga need on jõehaldjad. Nad saavad alguse kuskil päris jõe alguses, on sellised väiksed ja läbipaistvad. Mida edasi, seda rohkem nad kasvavad.. kuni järveni välja, siis on nad juba nii suured, et saavad järvehaldjaks. Ja katavad järve kinni talvel.
See oli nii rahustav ja hea. Pärast eksamit veel eriti.
2.Täna said vist nii mõnedki asjad natuke selgemaks. Niipalju, kui võimalik.
"Bussid ei sõida nii hilja. Vist." Kõige parem asi, mis mulle lähipäevadel öeldud on. Te ei peagi aru saama:)
1.22.2007
imelik - see olengi mina
Just praegu läheb pilvepiir üle Tartu. Pool Tartut on veel selle suure ja maailmatoreda lumepilve all, mis tegi tänasest päevast parima päeva sellel talvel. Teine pool Tartut on juba sügavsinise selge taeva all:) Ja minul on kõigele sellele lihtsalt suurepärane vaade. Jeah. Envy me:p
Täna oli üldse igatpidi korralik päev. Kohe pärast tõusmist ( see tähendab siis poole kaheteistkümnest ) hakkasin ma neuroloogiat õppima. Mingi 2,5h õppisin järjest. Jube ilusasti edenes:) Pärast seda olin ma suutnud ära kurnata absoluutselt iga ajuraku sellest kümnest protsendist, mida ma üldse kasutan. Mõned ilmselt surid ära ka. Kuna mõttetegevus (tahtlik tegevus) oli täiesti vaibunud, siis suutsin ma ainult tänu automaatsete liigutuste ja reflekside olemasolule välja lumme jõuda (see jutt võib tunduda segane, aga saage aru, ma olen täis neuroloog ju praegu). Lõpuks jõudsin apteeki, et Taani igast esmaabi asju kaasa osta. Sidemed ja plaastrid ja muu trään. Oi, ma armastan apteeke:) Ma tahaks igast asjad seal ära proovida, riiulid on ju täis igasugu põnevaid ravimeid ja imelisi "tarkusejooke" ja ravimtaimede ekstrakte ja ülitugevaid valuvaigisteid.. Nii põnev:)
Täna käisin ma teatris ka. 18.26 helistati mulle ja küsiti, kas olen huvitatud kell 19.00 algavale etendusele minekust. Olin:)
Kusjuures, ma käisin eile ka teatris ju. Peer Gynt'i vaatamas. Superlahe. Alguses oli küll mõte, et balletietendus ja nii.. aga ei olnudki, või kui, siis õige vähe. Moderntants oli:) (Või, noh, vähemalt minu arust). Ja Grieg'i muusika on ju super.. teine vaatus algas "Hommikumeeleoluga". Õeh, kui hea. 5min külmavärinaid. Kes saab, minge vaatama.
Ma vist mõtlen liiga palju. Näiteks eile selle sama etenduse ajal hakkasin ma mõtlema, et mis saab, kui mõnele orkestrandile tuleb aevastus peale.. või veel hullem, mõnele tantsijale. Mõne eriti romantilise ja tundelise stseeni ajal. Huvitav, kas nad koolis õpivad ka, kuidas aevastust tagasi hoida?
Veel mõtlesin ma, et mis siis saaks, kui mõni vaataja saaks etenduse ajal näiteks infarkti. Lihtsalt vajub natuke lääbakile seal ja kui ta üksi on, siis ei saada ju enne aru, kui vaheajal või päris lõpus. Ja siis tuleb välja, et su naaber on juba tund aega surnud olnud..
Mind on ikka krdi imelike mõtetega õnnistatud, tõepoolest.
Aga ilusaid mõtteid ja unistusi on rohkem. Ja süda on soe. Külma ilmaga on see eriti hea:)
Aitäh!
Kallistan!
Täna oli üldse igatpidi korralik päev. Kohe pärast tõusmist ( see tähendab siis poole kaheteistkümnest ) hakkasin ma neuroloogiat õppima. Mingi 2,5h õppisin järjest. Jube ilusasti edenes:) Pärast seda olin ma suutnud ära kurnata absoluutselt iga ajuraku sellest kümnest protsendist, mida ma üldse kasutan. Mõned ilmselt surid ära ka. Kuna mõttetegevus (tahtlik tegevus) oli täiesti vaibunud, siis suutsin ma ainult tänu automaatsete liigutuste ja reflekside olemasolule välja lumme jõuda (see jutt võib tunduda segane, aga saage aru, ma olen täis neuroloog ju praegu). Lõpuks jõudsin apteeki, et Taani igast esmaabi asju kaasa osta. Sidemed ja plaastrid ja muu trään. Oi, ma armastan apteeke:) Ma tahaks igast asjad seal ära proovida, riiulid on ju täis igasugu põnevaid ravimeid ja imelisi "tarkusejooke" ja ravimtaimede ekstrakte ja ülitugevaid valuvaigisteid.. Nii põnev:)
Täna käisin ma teatris ka. 18.26 helistati mulle ja küsiti, kas olen huvitatud kell 19.00 algavale etendusele minekust. Olin:)
Kusjuures, ma käisin eile ka teatris ju. Peer Gynt'i vaatamas. Superlahe. Alguses oli küll mõte, et balletietendus ja nii.. aga ei olnudki, või kui, siis õige vähe. Moderntants oli:) (Või, noh, vähemalt minu arust). Ja Grieg'i muusika on ju super.. teine vaatus algas "Hommikumeeleoluga". Õeh, kui hea. 5min külmavärinaid. Kes saab, minge vaatama.
Ma vist mõtlen liiga palju. Näiteks eile selle sama etenduse ajal hakkasin ma mõtlema, et mis saab, kui mõnele orkestrandile tuleb aevastus peale.. või veel hullem, mõnele tantsijale. Mõne eriti romantilise ja tundelise stseeni ajal. Huvitav, kas nad koolis õpivad ka, kuidas aevastust tagasi hoida?
Veel mõtlesin ma, et mis siis saaks, kui mõni vaataja saaks etenduse ajal näiteks infarkti. Lihtsalt vajub natuke lääbakile seal ja kui ta üksi on, siis ei saada ju enne aru, kui vaheajal või päris lõpus. Ja siis tuleb välja, et su naaber on juba tund aega surnud olnud..
Mind on ikka krdi imelike mõtetega õnnistatud, tõepoolest.
Aga ilusaid mõtteid ja unistusi on rohkem. Ja süda on soe. Külma ilmaga on see eriti hea:)
Aitäh!
Kallistan!
1.20.2007
silmasoojendaja
Täna võib endale lubada kauem üleval olemist, ei pea vägisi varakult voodisse minema. Homme võin magada, kaua süda igatseb. Et esmaspäeval juba kell 8 laste FT praktikaga alustada - see tähendab siis umbes nii tund aega varem tõusmist, kui seni. Õnneks ei ole sellist jõhkrat vägivalda kauem kui 5-6 päeva. Aga ega ma ei hädalda:) Tegelikult on mõnus vaheldus mingi aeg varem ka ärgata kui kell 11.
Täna saigi läbi mu neurofüsioteraapia praktika. Jeah. Ei olnudki nii hull, kui ma alguses kartsin. Kõige parem osa kogu selle kahe nädala juures oli juhendaja. Esimesel päeval ehmatas ta meid päris ära, tundus tohutult range ja teatas, et teda ei huvita, kui me vene keelt ei oska, ikka peame vene patsientidega hakkama saama. Eks see ju tegelikult õige ole ka. Aga tegelikult tuli välja, et ta ikkagi ei andnud meile ühtegi vene patsienti, nendega tegeles ise:) Ja ma õppisin selle kahe nädala jooksul rohkem, kui kogu eelneva semestri jooksul. Krt, see teooria osa ei kõlba meil ikka kuskile. Ainuke võimalus ongi see, kui veab juhendajaga ja saad hea praktikakoha, siis on lootust targemaks saada. Muidu jääb asi üsna kesiseks.
Ja lumi tuli täna maha:) Ma vist siiski näen sel aastal mingit talve. Kaks nädalat. Aga ei tohi kurta, peab sellegagi rahul olema:) Hea siis veel, et ma suusatamist ei fänna, muidu oleks see aasta küll katastroof. Aga mina sain veel kuni detsembrini rattaga ringi sõita:)
Trenni ei olegi saanud lubamatult kaua teha. Koguaeg tuleb mingi värk ette. Küll on kiire, küll mõtlen, et magan natuke, sis lähen (aga tegelikult magan haledalt sisse), mõni päev on lihtsalt maha kantud, kuna ma olen homikust õhtuni somnolentne (lahe sõna, kas pole:p).
Nii palju asi on vaja veel korda ajada selle kahe nädala jooksul.. igast pudipadi peab ostma, mille peale ilmselt enne ei tule, kui ükskord seal vaja läheb miskit. Siis reisikindlustus, rongiajad, ühikast asjade kojukolimine.. nii kui nii jääb miskit tegemata. Iseasi, kui oluline asi.
Ja homme lähen teatrisse (suur aitäh piletite eest!!).
Ja kunagi peaks hakkama esmaspäevaseks eksamiks ka õppima.. aga selleks ei ole kuskilt inimlikku materjali saada, ainult ingliskeelsed artiklid. Ma kahtlen, kas õppejõud üldse ise on need läbi lugenud. Pointless. Võib-olla lähen lihtsalt hea õnne peale sinna eksamile ja loodan omaloomingu peale:)
ma tahan lihtsalt istuda ja soojendada silmi
süüa punast salatit ja klaas külma piima
viimast ploomi purgist võttes vaatan halle pilvi
ja loodan et võiks mõni neist mind sinu juurde viia
pühendusega Pärnusse (:
Täna saigi läbi mu neurofüsioteraapia praktika. Jeah. Ei olnudki nii hull, kui ma alguses kartsin. Kõige parem osa kogu selle kahe nädala juures oli juhendaja. Esimesel päeval ehmatas ta meid päris ära, tundus tohutult range ja teatas, et teda ei huvita, kui me vene keelt ei oska, ikka peame vene patsientidega hakkama saama. Eks see ju tegelikult õige ole ka. Aga tegelikult tuli välja, et ta ikkagi ei andnud meile ühtegi vene patsienti, nendega tegeles ise:) Ja ma õppisin selle kahe nädala jooksul rohkem, kui kogu eelneva semestri jooksul. Krt, see teooria osa ei kõlba meil ikka kuskile. Ainuke võimalus ongi see, kui veab juhendajaga ja saad hea praktikakoha, siis on lootust targemaks saada. Muidu jääb asi üsna kesiseks.
Ja lumi tuli täna maha:) Ma vist siiski näen sel aastal mingit talve. Kaks nädalat. Aga ei tohi kurta, peab sellegagi rahul olema:) Hea siis veel, et ma suusatamist ei fänna, muidu oleks see aasta küll katastroof. Aga mina sain veel kuni detsembrini rattaga ringi sõita:)
Trenni ei olegi saanud lubamatult kaua teha. Koguaeg tuleb mingi värk ette. Küll on kiire, küll mõtlen, et magan natuke, sis lähen (aga tegelikult magan haledalt sisse), mõni päev on lihtsalt maha kantud, kuna ma olen homikust õhtuni somnolentne (lahe sõna, kas pole:p).
Nii palju asi on vaja veel korda ajada selle kahe nädala jooksul.. igast pudipadi peab ostma, mille peale ilmselt enne ei tule, kui ükskord seal vaja läheb miskit. Siis reisikindlustus, rongiajad, ühikast asjade kojukolimine.. nii kui nii jääb miskit tegemata. Iseasi, kui oluline asi.
Ja homme lähen teatrisse (suur aitäh piletite eest!!).
Ja kunagi peaks hakkama esmaspäevaseks eksamiks ka õppima.. aga selleks ei ole kuskilt inimlikku materjali saada, ainult ingliskeelsed artiklid. Ma kahtlen, kas õppejõud üldse ise on need läbi lugenud. Pointless. Võib-olla lähen lihtsalt hea õnne peale sinna eksamile ja loodan omaloomingu peale:)
ma tahan lihtsalt istuda ja soojendada silmi
süüa punast salatit ja klaas külma piima
viimast ploomi purgist võttes vaatan halle pilvi
ja loodan et võiks mõni neist mind sinu juurde viia
pühendusega Pärnusse (:
1.17.2007
siin tõesti ei ole midagi lugeda
Täna ei ole kohe üldse mitte midagi öelda, aga näed, ikka tulen siia kirjutama.
Pidev väsimus on peal. Öö ja päev hakkavad vaikselt kokku sulama, sest ma olen ka öösel üleval ja samas päeval magan. Natukenegi.
Taani läheneb päris suure kiirusega. Praegu ongi ainult kaks nädalat jäänud veel. Vaatab siis, mis juhtuma hakkab.
Ja suur tänu kõikidele sõpradele, mul oli hästi tore sünnipäev. Vähemalt sel aastal oli mu kartus sünnipäeva ees asjatu:) Ja nüüd saab terve aasta rahulikult olla, ei pea muretsema selliste asjade pärast nagu oma sünnipäev (hea, et meil nimepäeva ei tähistata).
Oh, üks väga hea uudis on veel: Emajõgi on jälle enam-vähem normaalse tasemega!:) Ma juba vahepeal hakkasin kahtlema uue silla vajalikkuses, sest palju puudu ei olnud, et kuiva jalaga oleks läbi jõe saanud.
Kusjuures, täna tehti mulle väga lahe kompliment: ma oskan oma sõnu maksma panna. Sellist asja on hea kuulda. Värskendav:)
Näete siis, mul tõepoolest ei ole midagi öelda. See oli teil küll suht mahavisatud minut, kui te seda teksti lugesite.
Pidev väsimus on peal. Öö ja päev hakkavad vaikselt kokku sulama, sest ma olen ka öösel üleval ja samas päeval magan. Natukenegi.
Taani läheneb päris suure kiirusega. Praegu ongi ainult kaks nädalat jäänud veel. Vaatab siis, mis juhtuma hakkab.
Ja suur tänu kõikidele sõpradele, mul oli hästi tore sünnipäev. Vähemalt sel aastal oli mu kartus sünnipäeva ees asjatu:) Ja nüüd saab terve aasta rahulikult olla, ei pea muretsema selliste asjade pärast nagu oma sünnipäev (hea, et meil nimepäeva ei tähistata).
Oh, üks väga hea uudis on veel: Emajõgi on jälle enam-vähem normaalse tasemega!:) Ma juba vahepeal hakkasin kahtlema uue silla vajalikkuses, sest palju puudu ei olnud, et kuiva jalaga oleks läbi jõe saanud.
Kusjuures, täna tehti mulle väga lahe kompliment: ma oskan oma sõnu maksma panna. Sellist asja on hea kuulda. Värskendav:)
Näete siis, mul tõepoolest ei ole midagi öelda. See oli teil küll suht mahavisatud minut, kui te seda teksti lugesite.
1.15.2007
mõte
Eks ole?
Imelikke asju ilmas ette
väga palju tuleb teinekord.
Mõtled vahel: maitseks?
Parem mitte,
mõtled samas: mõni teine kord.
Aga kordustrükk ei tule samas keeles.
Ja kui avad uue unenäo,
pole enam eelmine sul meeles.
Elu
võtab järjest uue näo
(D. Kareva)
Inimesed on ilusad ja head, aga vahel väga kättesaamatus kauguses.
Alati ei lähe kõik päris nii, nagu võiks ja/või tahaks.
Sellega leppimine ongi vist see valulik täiskasvanu(ma)ks saamine:)
Imelikke asju ilmas ette
väga palju tuleb teinekord.
Mõtled vahel: maitseks?
Parem mitte,
mõtled samas: mõni teine kord.
Aga kordustrükk ei tule samas keeles.
Ja kui avad uue unenäo,
pole enam eelmine sul meeles.
Elu
võtab järjest uue näo
(D. Kareva)
Inimesed on ilusad ja head, aga vahel väga kättesaamatus kauguses.
Alati ei lähe kõik päris nii, nagu võiks ja/või tahaks.
Sellega leppimine ongi vist see valulik täiskasvanu(ma)ks saamine:)
Tellimine:
Postitused (Atom)