Just praegu läheb pilvepiir üle Tartu. Pool Tartut on veel selle suure ja maailmatoreda lumepilve all, mis tegi tänasest päevast parima päeva sellel talvel. Teine pool Tartut on juba sügavsinise selge taeva all:) Ja minul on kõigele sellele lihtsalt suurepärane vaade. Jeah. Envy me:p
Täna oli üldse igatpidi korralik päev. Kohe pärast tõusmist ( see tähendab siis poole kaheteistkümnest ) hakkasin ma neuroloogiat õppima. Mingi 2,5h õppisin järjest. Jube ilusasti edenes:) Pärast seda olin ma suutnud ära kurnata absoluutselt iga ajuraku sellest kümnest protsendist, mida ma üldse kasutan. Mõned ilmselt surid ära ka. Kuna mõttetegevus (tahtlik tegevus) oli täiesti vaibunud, siis suutsin ma ainult tänu automaatsete liigutuste ja reflekside olemasolule välja lumme jõuda (see jutt võib tunduda segane, aga saage aru, ma olen täis neuroloog ju praegu). Lõpuks jõudsin apteeki, et Taani igast esmaabi asju kaasa osta. Sidemed ja plaastrid ja muu trään. Oi, ma armastan apteeke:) Ma tahaks igast asjad seal ära proovida, riiulid on ju täis igasugu põnevaid ravimeid ja imelisi "tarkusejooke" ja ravimtaimede ekstrakte ja ülitugevaid valuvaigisteid.. Nii põnev:)
Täna käisin ma teatris ka. 18.26 helistati mulle ja küsiti, kas olen huvitatud kell 19.00 algavale etendusele minekust. Olin:)
Kusjuures, ma käisin eile ka teatris ju. Peer Gynt'i vaatamas. Superlahe. Alguses oli küll mõte, et balletietendus ja nii.. aga ei olnudki, või kui, siis õige vähe. Moderntants oli:) (Või, noh, vähemalt minu arust). Ja Grieg'i muusika on ju super.. teine vaatus algas "Hommikumeeleoluga". Õeh, kui hea. 5min külmavärinaid. Kes saab, minge vaatama.
Ma vist mõtlen liiga palju. Näiteks eile selle sama etenduse ajal hakkasin ma mõtlema, et mis saab, kui mõnele orkestrandile tuleb aevastus peale.. või veel hullem, mõnele tantsijale. Mõne eriti romantilise ja tundelise stseeni ajal. Huvitav, kas nad koolis õpivad ka, kuidas aevastust tagasi hoida?
Veel mõtlesin ma, et mis siis saaks, kui mõni vaataja saaks etenduse ajal näiteks infarkti. Lihtsalt vajub natuke lääbakile seal ja kui ta üksi on, siis ei saada ju enne aru, kui vaheajal või päris lõpus. Ja siis tuleb välja, et su naaber on juba tund aega surnud olnud..
Mind on ikka krdi imelike mõtetega õnnistatud, tõepoolest.
Aga ilusaid mõtteid ja unistusi on rohkem. Ja süda on soe. Külma ilmaga on see eriti hea:)
Aitäh!
Kallistan!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar