silmasoojendaja

Täna võib endale lubada kauem üleval olemist, ei pea vägisi varakult voodisse minema. Homme võin magada, kaua süda igatseb. Et esmaspäeval juba kell 8 laste FT praktikaga alustada - see tähendab siis umbes nii tund aega varem tõusmist, kui seni. Õnneks ei ole sellist jõhkrat vägivalda kauem kui 5-6 päeva. Aga ega ma ei hädalda:) Tegelikult on mõnus vaheldus mingi aeg varem ka ärgata kui kell 11.
Täna saigi läbi mu neurofüsioteraapia praktika. Jeah. Ei olnudki nii hull, kui ma alguses kartsin. Kõige parem osa kogu selle kahe nädala juures oli juhendaja. Esimesel päeval ehmatas ta meid päris ära, tundus tohutult range ja teatas, et teda ei huvita, kui me vene keelt ei oska, ikka peame vene patsientidega hakkama saama. Eks see ju tegelikult õige ole ka. Aga tegelikult tuli välja, et ta ikkagi ei andnud meile ühtegi vene patsienti, nendega tegeles ise:) Ja ma õppisin selle kahe nädala jooksul rohkem, kui kogu eelneva semestri jooksul. Krt, see teooria osa ei kõlba meil ikka kuskile. Ainuke võimalus ongi see, kui veab juhendajaga ja saad hea praktikakoha, siis on lootust targemaks saada. Muidu jääb asi üsna kesiseks.
Ja lumi tuli täna maha:) Ma vist siiski näen sel aastal mingit talve. Kaks nädalat. Aga ei tohi kurta, peab sellegagi rahul olema:) Hea siis veel, et ma suusatamist ei fänna, muidu oleks see aasta küll katastroof. Aga mina sain veel kuni detsembrini rattaga ringi sõita:)
Trenni ei olegi saanud lubamatult kaua teha. Koguaeg tuleb mingi värk ette. Küll on kiire, küll mõtlen, et magan natuke, sis lähen (aga tegelikult magan haledalt sisse), mõni päev on lihtsalt maha kantud, kuna ma olen homikust õhtuni somnolentne (lahe sõna, kas pole:p).
Nii palju asi on vaja veel korda ajada selle kahe nädala jooksul.. igast pudipadi peab ostma, mille peale ilmselt enne ei tule, kui ükskord seal vaja läheb miskit. Siis reisikindlustus, rongiajad, ühikast asjade kojukolimine.. nii kui nii jääb miskit tegemata. Iseasi, kui oluline asi.
Ja homme lähen teatrisse (suur aitäh piletite eest!!).
Ja kunagi peaks hakkama esmaspäevaseks eksamiks ka õppima.. aga selleks ei ole kuskilt inimlikku materjali saada, ainult ingliskeelsed artiklid. Ma kahtlen, kas õppejõud üldse ise on need läbi lugenud. Pointless. Võib-olla lähen lihtsalt hea õnne peale sinna eksamile ja loodan omaloomingu peale:)

ma tahan lihtsalt istuda ja soojendada silmi
süüa punast salatit ja klaas külma piima
viimast ploomi purgist võttes vaatan halle pilvi
ja loodan et võiks mõni neist mind sinu juurde viia

pühendusega Pärnusse (:

siin tõesti ei ole midagi lugeda

Täna ei ole kohe üldse mitte midagi öelda, aga näed, ikka tulen siia kirjutama.
Pidev väsimus on peal. Öö ja päev hakkavad vaikselt kokku sulama, sest ma olen ka öösel üleval ja samas päeval magan. Natukenegi.
Taani läheneb päris suure kiirusega. Praegu ongi ainult kaks nädalat jäänud veel. Vaatab siis, mis juhtuma hakkab.
Ja suur tänu kõikidele sõpradele, mul oli hästi tore sünnipäev. Vähemalt sel aastal oli mu kartus sünnipäeva ees asjatu:) Ja nüüd saab terve aasta rahulikult olla, ei pea muretsema selliste asjade pärast nagu oma sünnipäev (hea, et meil nimepäeva ei tähistata).
Oh, üks väga hea uudis on veel: Emajõgi on jälle enam-vähem normaalse tasemega!:) Ma juba vahepeal hakkasin kahtlema uue silla vajalikkuses, sest palju puudu ei olnud, et kuiva jalaga oleks läbi jõe saanud.

Kusjuures, täna tehti mulle väga lahe kompliment: ma oskan oma sõnu maksma panna. Sellist asja on hea kuulda. Värskendav:)

Näete siis, mul tõepoolest ei ole midagi öelda. See oli teil küll suht mahavisatud minut, kui te seda teksti lugesite.

mõte

Eks ole?
Imelikke asju ilmas ette
väga palju tuleb teinekord.
Mõtled vahel: maitseks?
Parem mitte,
mõtled samas: mõni teine kord.
Aga kordustrükk ei tule samas keeles.
Ja kui avad uue unenäo,
pole enam eelmine sul meeles.
Elu
võtab järjest uue näo

(D. Kareva)


Inimesed on ilusad ja head, aga vahel väga kättesaamatus kauguses.
Alati ei lähe kõik päris nii, nagu võiks ja/või tahaks.
Sellega leppimine ongi vist see valulik täiskasvanu(ma)ks saamine:)

kus võrsub ungari sangar?

Niimoodi hakkab peale üks hea raamat. Väga hea, kui päris aus olla. Kas sina ka tead, mis raamat see on?
Kui ei tea, siis uuri välja ja loe läbi:)
Tegelikult on kell juba päris palju. Peaks ära magama minema. Muidu ei ole midagi, aga ma pean nüüd vist terve jaanuarikuu kell 7 hommikul üles ärkama. See on mu kell3magamajakell11üles graafiku päris sassi löönud. Selles mõttes, et magama ma ikka ju suurt varem ei lähe, aga üles küll. Rohkem pole vajagi, et poolkoomas päev veeta.
Aga praktikal on päris hea. Paljud patsiendid pidid tulema haiglasse suhtumisega, et "ma tulin ennast siia ravima, mitte võimlema":) See vist ei ole teiste erialade esindajatele eriti naljakas, aga me naersime täna ikka päris mitu aega seda.
Tahaks ilma ka kiruda, aga ei ole enam mõtet vist. Mul igas teises sissekandes on ilmast räägitud. Ja ega see ju midagi ei muuda, onju.
Jalg võiks ära paraneda. Eile mul läks korraks meelest ära, et ma veel päris terve ei ole ja tegin ühe mõnusa hüppe ülikooli ees. Nüüd on jälle asi metsas. Paras mulle. On siis vaja selliseid asju ära unustada.

Aga tegelikult ei ole elu üldse nii hull:) Mul on hea meel, et inimesed on nii ilusad ja head.
Ja kolm kuud ON pikk aeg.. samas, sinna on veel kolm nädalat aega, tuleb seda targasti ära kasutada:)

Nii, möla maha. Magama.

suurem osa naisi

On naisi,
..... kes on sündinud viinast ja valsi keerust
..... kes on sündinud kahvatust kuuläikest ja suveööde varjest
..... kes on sündinud kihavaist tänavaist, rahvarikkaist bulvareist ning suitsustest kafeedest
..... kes on sündinud päikese särast ja toome helvestest
..... kes on sündinud tukkuvast järvest, unisest pargist, loode päikese purpurist
..... kes on sündinud jumala ema lahkusest ning saatana palvetest
Suurem osa naisi on sündinud mullast

A. Gailit

köömen, köömes, köömned

Miks on poodides tavaliselt maitseaineriiulid ära peidetud? Ainuke koht, kus ma selle eriti pikalt otsimata üles leidsin, oli kaubamaja, mujal on maitseained jumal-teab-kuhu paigutatud. Igast koeratoidud ja WC-paberid kargavad kohe näkku, kui poe ukses sisse lähed, aga köömneid aja nagu pooletoobine mööda riiuleid taga. Ja üleüldse, kui lõpuks üles leiad selle õnnetu riiuli, siis enamustes poodides ei ole köömneid. Need on ju nii elementaarsed asjad, need köömned. Hää küll, mis ma hädaldan. Vähemalt nüüd on mul need köömned käes ja ma saan teed juua:)
Mul on kodus kaks maailma kõige lahedamat looma üldse. Kassid nimelt:) Tavaliselt nad magavad kus jumal juhatab - keset köögipõrandat, puukastis, kuuse all.. ja nad magavad muu hulgas ka selili. Ükski normaalne loom ei maga ju selili, terves pikkuses välja sirutatud, käpad laiali. Nii ei saa ju magada. Vähemalt nii ma arvasin varem. Ja kui nad magavad, siis neid tõsiselt ei loksuta, mis ümberringi toimub. Mõnikord võid magava kassi isegi teise kohta tõsta, aga ta teeb ainult korraks silmad lahti ja laseb kohe mõnuga edasi. Aga kui nad siis lõpuks üles ärkavad, siis on põrgu lahti. No tõsiselt. Jõulude ajal oli neil eriti lõbus, sest kuusk oli toas. Ja kuuse otsas olid ehted. Hurraa. Ja suvel püüdsid nad kärbseid ja liblikaid ja muid lendavaid objekte. Väga tegijad tegelased.
Homme hommikul lähen praktikale. Närvikliinik, siit ma tulen. Kõikide palatite hirm, Priit. Kui keegi tahab teid lähima kahe nädala jooksul närvikiilikusse saata, siis mõelge enne tõsiselt järele, eks.
Köömnetee ON hea!! Fakt.

Dance and dancers' injuries

Ja ongi möödas peaaegu kaks nädalat.
Vahepeal ei ole siia midagi lisandunud just sellepärast, et ma olin ära maal ja nautisin Interneti-vaba elu:) Kui seal levi ka ei oleks, siis oleks täiuslik peidupaik.
Hakkab siis järjekorras kirjutama. Kõigepealt olid jõulud onju. Täitsa lahe, vaatamata sellele, et maa oli täiesti must (tegelikult oli rohelist ka päris palju), oli jõulutunnet tükk rohkem, kui eelmisel aastal. Mine võta kinni, milles see asi siis on. Igatahes tuleb välja, et lume puudumine ei ole määrav.
Muud ma ei teagi, mis ma jõuludest kirjutan.. Eks te ise teate ka ju, kuidas asi käib, ega mul midagi rabavat lisada ei ole. Siiski - jõulu viimasel pühal mängisin ma jalgpalli:) Aga mitte kõige edukamalt, sest mingi hetk lõin ma palli asemel jäätunud mätast. Ja päris kõvasti lõin. Traumapunktis öeldi, et luud katki ei ole, aga pakuti kipsi, kui ma tahan. Natuke imelik tegelikult, nemad peaks ikka seda teadma ju, kas mul on kipsi vaja või ei, mitte minu käest küsima, et kas on vaja. See on nagu soovisaade seal siis. Aga kipsi ma ei tahtnud ja nüüd kõnnin juba peaaegu inimese moodi jälle. Positiivne:)
Alguses oli plaanis aasta linnas ära vahetada, aga läks nii, et ma jäin koju. Ja väga hea meel on selle üle. Ma olen juba mitu aastat Tartus aastat vastu võtnud, nüüd oli väga mõnus vaheldus jälle kodus rahulikult olla (alati on ka võimalus, et ma hakkan juba vanaks jääma). Ja õhtul käisime surnuaias. Ma ei ole tavaliselt eriti mingi kalmistufänn, aga jõulude ja aastavahetuse ajal on seal lihtsalt üle mõistuse ilus. Selline tuledemeri. Kes on näinud, see vast teab, millest ma räägin. Ja kes ei tea.. no te olete paljust ilma jäänud.
Praegu võtan ma hoogu, et järjekordset raamatut lugema hakata. "Dance and dancers' injuries":) Päris vabatahtlikult ma seda siiski ei loe(ks), see läheb nagu kohustusliku kirjanduse alla. Näis, kui pikk mu hoovõtt on. Prognoos on hea - oma kaks-kolm nädalat tuleb vast ära:)