Eelmine nädal. Oli kohutav. Oli ülihea.
Äärmused.
Kohutavalt rasked taluda.
Aga ma elan.
Krabat ja ootamine pole mulle. Selgus, et temal on vaja tegeleda ainult endaga ning oma südame on ta juba kellelgi kinkinud.
Njah. Kui kõik ilmavalgust nägi...polnud just minu hetk.
Vaatab, mis siis nüüd saab.
Eile helistas mulle Jonathan. Väga huvitaval hetkel. Ja kutsus mind tänaseks Tallinnasse. Ja ma lähen. Plaaniväliselt. Täiesti. Voolaku.
Aitäh.
5 kommentaari:
mh???? noojah... kurjam!!!!
tjah, kas saaks veel segasemalt?
vastan ise, kindlasti saab!
aga jah, hea on lugeda,aga midagi aru ei saa...Tallinasse vist lähed:P
aitäh, Kalle! :)
aga palun,Marin! (:
Pai, Kalle!
Postita kommentaar