Kummaline tunne oli astuda Stockholmi pinnale. Liblikad kõhus. Tekkis kohe äratundmine. Ma tahaksin seal elada mingi aeg. Praksis olla või õppida. Oleks nagu koju jõudnud vms. Imelik.Aga need ilusad inimesed (loe:mehed) ja poed, mis sisaldavad minu meelest ilusaid riideid ning kaunis ja avastamist ootav linn. Mida veel soovida...
Ja täna nägin ma Marley´t kutsikana. (filmit "Mina ja Marley")
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar