Ükspäev paluti mul teha seda, mis nüüd on muutunud tavaliseks, nimelt võtta lennujaama turvakontrollis jalanõud ära. Kingi kandikule asetades valdas mind ülima absurdi tunnetus. Ma pean kingad jalast võtma ja laskma neid skaneerida röntgeniga, sest mingi mees üritas botastega lennukit õhkida. Ja ma mõtlesin, et elan maailmas, mida isegi Kurt Vonnegut poleks suutnud ette kujutada. Ja nüüd avastasin, et ma saan teile sellise küsimuse esitada. Öelge mulle, kas te oleksite suutnud seda ette kujutada? (Kui keegi peaks leiutama plahvatavad püksid, siis oleme me kõik ilges hädas.)
Kurt Vonnegut „Kodumaata mees“
Kui ühel päeval kõlaks raadiost uudis: "Kogu sõjategevus planeedil Maa on lõppenud."
Õigus, kuna on tegemist inimestega, siis sellise uudise hirmu pole.
Aga räägitakse ju, et kõik on pidevas muutumises...
Kas siis ei võiks tulla positiivne pööre selles loos?
Palun.
Kurt Vonnegut „Kodumaata mees“
Kui ühel päeval kõlaks raadiost uudis: "Kogu sõjategevus planeedil Maa on lõppenud."
Õigus, kuna on tegemist inimestega, siis sellise uudise hirmu pole.
Aga räägitakse ju, et kõik on pidevas muutumises...
Kas siis ei võiks tulla positiivne pööre selles loos?
Palun.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar