Vanakooli onu

Praegu istun ma selles ruumis, kus tehakse parafiini- ja elektriravi. Tööpäev on läbi ja kuna mul ei ole vabsee kiiret kusagile, siis ma istun siin ja kirjutan.
Poolteist kuud ei ole siia kriipsugi lisanud. Ja ikka veel leidub inimesi, kes mu blogi vaatavad. Respect!:)
Tegelikult ma arvasin, et ma saan ikka oma üürikasse ka neti sisse ja et ma saan vabalt iga päev maailmaga ühendust hoida. Aga vot siis. Neti saaks, aga see läheks maksma kaugelt rohkem, kui mina olen nõus ja suuteline maksma. Tulemuseks ongi see, et ma saan heal juhul korra-paar nädalas oma postkasti lugeda. Kui töö juures aega jääb selleks.

Ah jaa, seda ma ju ei olegi veel rääkinud, et kus ja mida ma täpselt teen. Enamus vist teavad niikuinii, nii et ei ole ka suurt vahet. Aga neile, kes ei tea, siis alates septembrist ma töötan ja elan Pärnus.
Ma ei ole ikka veel selle linnaga ära harjunud. Eile jõudsin alles esimest korda siinoldud aja jooksul mere äärde. Lihtsalt ei ole olnud viitsimist ja tahtmist varem. Tavaliselt olen ma pärast tööpäeva surmani väsinud ka, siis väga ei lähe mööda võõrast linna kolama.
Pärnu inimesed on kuidagi teistmoodi, kui koduse Tartu omad. Ei saa täpselt aru, aga midagi on. Lisaks sellele, et neil lumi pakib.
Vaatab, kaua ma siin vastu pean. Raskemaks teeb asja muidugi see, et ma ei näe enam tartlasi nii tihti, kui tahaks. Tähendab, näeks küll, aga siis pean ma jälle sinise lehe võtma.
Praegu on veel liiga palju selliseid õhtuid, kus mitte midagi ei ole teha (lisaks sellele, et mul Internetti ei ole, puuduvad mul ka telekas ja raadio) ja seda enam hakkad igausgu inimestest puudust tundma. Ühtegi trenni ei ole ma ka veel leidnud. Kui saaks mõne hea koha, kus käima hakata, siis oleks ilmselt palju lihtsam.
Ja tööl oli alguses päris hullumaja, mis omakorda suurendas soovi siit ära minna. Ilma mingi erilise sissejuhatuseta pandu mulle pooleteise kordne koormus peale. Hõissa. Paari päeva pärast, kui ma juba häält hakkasin tõstma, mulle ikka halastati ja võeti patsiente vähemaks. Nüüd, siniselt lehelt tagasi jõudes, on mul jälle nagu esimene päev - mind suunati üldse ära teise osakonda tööle põhimõtteliselt.
Praegu hakkan jälle vaikselt harjuma süsteemiga.
Esialgu oli küll plaanis aastaks siia tulla, aga vaatab.. vb olen ma Tartus tagasi õige pea. See ei sõltu mitte ainult tööst, päris palju muid asju on ka.



PS: ma sain eile 8. korda onuks:)