Esime poolaeg on läbi

Vahepeal on ära olnud teisipäev ja kolmapäev ja jupp tänast.



Teisipäeval... mm.. käisime koolis. Seal räägiti meile ebastabiilsest hüppeliigesest ,kuidas seda testida ja seejärel, kuidas teipida. Ma olen tegelikult küll kunagi näinud ka, kuidas teipimine käib, aga see oli nii kiire ja ülevaatlik, et väga palju külge ei jäänud. Lisaks öeldi meile, et teibirullid on kallid ja meile ei saa neid anda.
Siin saime üksteist kleepida palju süda lustis. Põhimõtteliselt ma nüüd oskan ka, kuigi ideaalist on asi kaugel.
Kõige hullem kogu asja juures on selle teibi eemaldamine. Ma ei tea, kas naised peavad tõesti sellist piina taluma, et siledaid jalgu saada?? Üks tüdruk, kellega ma koos olin, võttis teibi otsast kinni, ütles kavala näoga "tere tulemast Taani" ja siis.. siuh... siledaid jalgu ma õnneks või kahjuks siiski ei saanud (mina arvan, et õnneks).

Kadril leiti, et tal on mõlemad hüppeliigesed ebastabiilsed, üks hullem kui teine. Ja siis ta sai mõlemad jalad teibitud. Enne õhtut ta neid maha ei võtnudki, ütles, et nii hea stabiilne on olla:)

Ülejäänud päeva magasin ma niisama maha ilmselt.

Kolmapäeval käisime jälle koolis. Seekord massaži saamas/tegemas. Kohal oli üks õpetaja, kes pidi Taanis umbekuulus olema, tema juures käivad paljud spordiässad näiteks. Tal oli oma süsteem välja töötatud, kuidas lihastoonust tasakaalustada. Tegelikus elus tähendas see kõvasti valu ja piina. Kui küünarnukiga mingeid süvasid tuhara- ja vaagnalihaseid "stabiliseeritakse", siis ei aja kohe üldse naerma (vastupidi, üks tüdruk hakkas näiteks valu pärast nutma). Idee seisnes põhimõtteliselt selles, et kui kindlatel närvipunktidel piisavalt kaua tugevat survet peal hoida, siis lõpuks lihas(ed) lõdvestuvad. Ja nii veider, kui see ka ei tundu, siis täitsa töötas (aga mitte Kadril, temal läks asi palju hullemaks:p).
Kui ma nüüd koju tulen, siis.. kelle kätte saan, seda hakkan küünarnukiga lõdvestama. Tulete mulle ikka kõik vastu onju??

Lisaks tean ma nüüd, kuhu peab vajutama, et terve jalg hoobilt ära sureks:) Mitte et mul selle teadmisega miskit peale oleks hakata, aga ikkagi..

Täna olime jälle tagasi kliinikus. Meie juhendaja oli vahepeal tubli olnud ja meile Kadriga mõlemale patsiente sebinud. Minu oma oli küll terve nagu kevadine kärbes, mingit teraapiat ma küll temaga tegema ei hakka.

Nädalavahetuseks ähvardatakse meid lumega:( Mulle ei jõua Taani ilma loogika kohale. Ja siis räägivad, et Inglismaal on muutlik ilm.

Kuskil tänase päeva kandis saab meil siin pool aega oldud. Ja hakkab teine poolaeg. Võiduka lõpuni!

PS: Kadri hirmutab kohalikke kasse minuga. Et "kui sa minema ei lähe, siis tuleb Priit.." Edasi võib igaüks ise oma fantaasiat kasutada.

Ma arenen, näete kui pikki sissekandeid ma juba oskan kirjutada. Mitte millestki sealjuures:)
Mulli on ka tore ajada.

Homme on reede. Isegi siin Taanis.