2.10.2007

mina ütlen KUNST

Kunstimuuseumis käisime täna:) Midagi eriti rabavat ei olnud, aga ikkagi üsna mõnus. Minu lemmikuks oli lõpuks üldse mingi lasteosakond. Seal oli näiteks paabeli torn, mida mööda sai "pilvedesse" ronida ja mille küljes oli palju telefone. Kujundlikkus missugune:) Siis oli seal ka üks mägi, mille sees olid augud ja kust paistis maa-all olev "põrgu", papist kuradikesed sees ja puha.
Hästi lahe oli üks vatist tuba, kus sai selili maas olla ja linnulaulu kuulata. Ja laes liikus pilt, mis jättis mulje, et sa oled kuskil pilve peal ja vaatad alla.
Lõpuks sai seal isegi paberist ingleid meisterdada - Kadri tegi mulle ühe pühendusega isendi:)
Naljakas ongi see, et seal oli hästi palju pliiatseid ja kääre ja muid vahendeid niisama. Eestlase jaoks on see sellepärast naljakas, et midagi ei olnud trossiga laua küljes kinni:) Sest kui meil midagi sellist kuskil ripakil oleks, siis paari tunni pärast oleks vist isegi kõik paberilehed sealt kellegi kotis minema kõndinud, kääridest/pliiatsitest rääkimata. Tuleb välja, et ausaid inimesi on ka kusagil:)
Sama aususe (kui täpsem olla, siis mentaliteedi) teema tuleb välja ka näiteks jalgrataste juures. Siin piisab sellest, kui ratas on tavalise lukuga näiteks tagumisest rattast lukku pandud. Mitte kuskile posti või puu külge, vaid lihtsalt läbi ratta pandud lukk. Ja ratas seisab niimoodi, isegi hommikuks ei ole kadunud. Eestis on mu ratas alati kuskil posti küljes U-lukuga kinni, sest tavaline trosslukk võidakse isegi päevasel ajal läbi hammustada. Ööst rääkimata, siis peab ratas kusagil ruumis lukus olema, tänavale küll jätta ei julge.

Ratturitel on siin ülde väga hea elu. Igal pool on jalakäiatest ja autodest eraldi rattateed, ratturitel on oma valgusfoorid jne.. Rattaga on siin igatahes kordades ohutum sõita, kui näiteks Tartus, kus rattateed on puhtjuhuslikult kuhugi maha joonistatud.

Aga mis Eestis parem on? Piimatooted!!:D Eesti piim, jogurt, jäätis - kõik see on parem, kui siin, mulle tundub. Viinerid ka, vähemalt need mida me praegu sõime ei saanud küll eesti konkurentidele kannule. Üldse on siin paljud toiduained tehtud jube magusaks, näiteks paar päeva tagasi jõime ühte siidrit, mis oli nagu suhkruvesi.

Mingi üleõue poolakas kuulab siin öösiti jube valjusti muusikat. Õhtul on kõik vaikne, aga siis kuskil 12-1 vahel hakkab pihta. Ta hoiab veel akna ka mõnuasti lahti, et kõik naabrid ikka kuuleksid.
Vaatab, kui tal see traditsiooniks hakkab saama, siis peab miskit ette võtma.

Homme on meil viimane lebo päev:)

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Saadaks sulle siis sinna piima ja jogurtit, aga ma arvan, et kui need üks hetk ka kohale jõuavad, ei ole enam tegu tarbijale alias sinule kõlbliku kraamiga:) Ja selle muusika kohta - te trumbake ta üle, lae kusagilt netist alla Terminaatori üliemotsionaalne ja kurbusest nõretav lauluke, nagu kuningas nutab vms ja laske iga öö enne tema serenaadi hästi kõvasti kolm korda järjest, ja nii mingi nädal aega järjest... küll ta siis akna koomale tõmbab...:D
Ja jagamaks sinuga meie talve tegin ka endale fotoalbum.ee-sse konto.
Ja ole ikka jätkuvalt positiivne ja ära lase heidutada liigsest suhkrumaitsest siidril, peaasi, et nokib:D

Anonüümne ütles ...

ma kardan ka, et siinne piim on parem, kui see, mis Eestist saadetuna siia kohale jõuab:)
Siider ei nokkinud, aga see kohalik peedivein, mis me esimesel õhtul jõime, see pani küll järgmine päev pea mõnusasti valutama:)